Hiljuti kehtestatud liikumispiirang tõi kaasa palju negatiivseid tagajärgi, nimelt tõusis lähisuhtevägivallaga seonduvate juhtumite arv, töösuhteid hakati lõpetama ebaseaduslikult ning töösuhetest tulenevate õiguste kuritarvitamise juhtumid sagenesid.
Inimestel tekkisid probleemid tühistatud lendude ja reiside hüvitise saamisega. Ettevõtetel ehk tööandjatel tekkis segadus, kas, kust kohast ja mis tingimustel võiks leida finantstoetusi linnalt, vallalt, riigilt või Euroopa Liidult. Töökoormuse vähenemise või töö kaotuse tõttu tekkisid inimestel ka majanduslikud raskused. Tekkinud olukord oli ootamatu kõikidele ning inimeste segadus täiesti mõistetav.
Tähtis on rõhutada, et seoses eriolukorraga on paljude asutuste poolt ajutiselt vastu võetud paindlikumad tingimused ehk ettevõtted on nõus tegema rohkem koostööd klientidega. Näiteks seoses eriolukorraga on Eesti pangad leppinud kokku ühised maksepuhkuse andmise reeglid, et toetada sel keerulisel ajal raskustesse sattunud kliente. Ühiselt kokkulepitud maksepuhkuste kord kehtib lepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 12. märtsi.
Maksepuhkust on võimalik taotleda 2020. aasta juuni lõpuni kuni kuueks kuuks, kodulaenude puhul kuni üheks aastaks. Oluline on tähelepanu pöörata lepingust tulenevatele aspektidele ehk et laenuperioodi pikkus ei muutu. Maksepuhkus kehtib põhilaenu osas ehk maksepuhkuse ajal tuleb intressimakseid tasuda endiselt igal kuul. Edasi lükatud põhiosamaksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile.
Lastega suhtlemise kord ja elatis
Karantiini aeg tõi kaasa muutused lahutatud ja/või eraldi elavate vanemate ja laste suhtlemise kordades. Paljud lahus elavad vanemad või hetkel eemal olevad vanemad ei saanud tavapärases korras suhelda ja aega veeta oma lastega. Ühelt poolt käsitletakse eelnimetatud olukorda vanemate võrdsuse põhimõtte rikkumisena, kuna vastavalt perekonnaseadusele § 116 lõige 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
Teiselt poolt oli eriolukord välja kuulutatud ohtliku viiruse tõttu ehk esines kõrge risk haigestumiseks. Kaaludes vanemate õigusi ja terviseriski nii lapse kui ka vanemate aspektist, siis inimeste tervis on igal juhul prioriteet. Seega, kokkulepitud või kohtu poolt määratud suhtlemise korrast kõrvale kaldumine eriolukorra ajal ei ole aluseks uuesti kohtu poole pöördumiseks.
Analoogiline olukord esineb elatise tasumise ehk ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Eriolukorra tõttu vähenes paljudel vanematel töökoormus või jäädi koguni tööst ilma, mis tõi kaasa sissetuleku vähenemise või puudumise ja raskendas vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Õiguslikult ei ole selles olukorras selgesõnalist vastust, kuna vanem peab tegema endast kõik, et ühetaoliselt pidada ülal ennast ja last.
Teisalt peab seaduses ja kohtupraktikas välja toodud alustel olema arvestatud kohustatud isiku varalist seisundit ja vanema võimekust elatist tasuda. Antud olukorras peavad vanemad arvestama, et lapsega koos elaval vanemal võivad olla tekkinud raskused töö või sissetuleku osas ning ei ole õige ega õiglane panna keerulisel ajal ühe vanema õlule kogu vastutust.
Laps vajab igapäevaeluks vajalikku nüüd ja praegu. Vanemal on võimalus mõista ja toetada vanemat keerulisel ajal ning sõlmida ajutine kokkuleppe elatise tasumiseks väiksemas summas, kui on ette nähtud.
Kohtuväline kompromiss odavam
Pärast eriolukorra lõppu peab vanemate ja laste vahel taastuma tavapärane suhtlemise ja elatise maksmise kord. Kui seda ei toimu, siis soovitame pöörduda perelepitusse. Perelepitus ei ole perenõustamine. Perelepitus on teenus, mis aitab lahku läinud inimestel lahendada lahkarvamusi, sh aitab vanematel leida lahenduse last puudutavates küsimustes.
Lepitaja on erapooletu vahendaja, kes ei anna valmislahendid, vaid toetab ja suunab vanemaid ning aitab neil üksteist kuulata ja mõista. Ülejäänud probleemide osas tuletame omalt poolt meelde, et lahendamatuid probleeme ei eksisteeri, kuid efektiivsem, kiirem ja odavam lahend on saavutatav õigeaegsel pöördumisel kvalifitseeritud abi saamiseks.
Ärge jätke probleeme laagerduma. Mida varem pöördute oma probleemiga õige inimese poole, seda suurem on võimalus saavutada parim tulemus. Lisaks ülaltoodule, arvestades eelnevalt välja toodud probleemide iseloomu (sh ka delikaatsust), rõhutame, et tihti on väga tähtis kohtueelsete läbirääkimiste läbiviimine ning mõistliku ja mõlema poole jaoks aktsepteeriva kesktee leidmine.
Lähtudes meie õigusbüroo pikaajalisest tööpraktikast ja tulemustest, sõlmitakse professionaalse vahendaja kaudu kohtuväliseid kompromisse sagedamini, kui inimesed eeldavad. Lahkarvamuse esinemisel on mõlemad pooled huvitatud tekkinud probleemi lahendamisest. Kohtuväliselt sõlmitud kompromissid on efektiivsemad ja odavamad kui kohtulahendid.