Koos kortermajade rõdude avardumisega avarduvad ka rohenäppude võimalused “koduaias” erinevaid taimi kasvatada.

Kui varem hõivasid rõdu peamiselt kurk ja tomat koos basiiliku ja mõne muu maitsetaimega, siis nüüd tunnevad rohenäpud huvi isegi mustikate terrassil kasvatamise vastu.

Nii kõneleb Juhani Puukooli Harku aiandusäri juhataja Eve Pihlakas. Ja küllap kogenud aednik teab, mida kõneleb. Inimesed küsivad rõdudele ja terrassidele pottidesse istutamiseks kõige erinevamaid taimi ja sorte.

Mustikatest on Juhani Puukooli pakkuda ahtalehelist, kuni poole meetri kõrguseks kasvavat “Berry Buxi”. “See sort kasvab ühtviisi hästi nii poolvarjulises turbaaias kui ka terrassil potis. Sordi viljad sarnanevad väga metsamustikale, aga on magusamad, tumesinised ja kultuurmustikale kohaselt ei määri käsi ega suud,” tutvustab viimase aja lemmikut Eve Pihlakas. Kindlasti tuleb kultuurmustikas panna kasvama spetsiaalsesse mullasegusse.

Koduaeda marjule

Kellel lisaks terrassile võimalus kultuuristatud metsamarju ka koduaeda istutada, võiks kindlasti katsetada poolkõrgete mustikasortidega nagu “Aino”, “Alvar” ja “North Blue”, mis on Eesti tingimustega väga kohandunud ja head saagiandjad. Atraktiivsed on aga kuni pooleteise meetriseks kasvavad kännasmustikasordid “Patriot”, “Chandler” või “Rosa Berry”. Neist “Chandleri” viljad on erakordselt suured (2 g), tumesinised, magusad ja tugeva aroomiga. Sordil on pikk saagikoristusaeg, mistõttu seda peetakse väga atraktiivseks sordiks. “Rosa Berry” on aga väga atraktiivne oma roosade marjadega, seetõttu tunnevad ka terrassi-aednikud tema vastu huvi. Kõik mustikad on isetolmlejad, kuid saagikuse suurendamiseks tasub istutada kännasmustika lähedusse ka teisi kännasmustika sorte. Kõik mustikad tahavad happelist – kes rohkem, kes vähem – mulda.

Turbapeenar võib olla efektne oma ilus aasta läbi. Siia peenrasse on rodode, mustikate ja hortensiate vahele paigutatud põnevuseks veel mere äärest leitud ajupuud. Istutamist ootavad sõnajalad. 

Et mustikal üksinda igav ei hakkaks ja mustikakasvatajalgi rohkem erinevat silmailu oleks, võib aeda – aga miks mitte ka terrassile – istutada kultuurpohli ja -jõhvikaid. Kõik need taimed vajavad suhteliselt samasugust keskkonda, happelist mulda. Tänapäeva kultuurjõhvikas ei nõua “jalad vees nagu soos” kasvutingimusi. Suureviljalised jõhvikad on “Pilgrim”, “Tiina”, “Early Black”.

Kultuurpohladest on saagikaim “Red Pearl”.

“Kui istutada kultuurtaimed, siis tuleb neid kindlasti ka väetada sordile mõeldud väetisega. Ei maksa mõelda, et metsas ei väeta keegi mustikat, aga saaki kannab ikka. Kindlasti annab saaki ka koduaia mustikas. Aga kultuurpõõsad on aretatud mitmekordse saagi kandmiseks. Sellepärast peavad nad maa seest ka mitmekordset rammu ehk väetist saama,” õpetab Eve Pihlakas.

Ka rodod peenrasse

Kellel maad rohkem ja kodu turbase männimetsa all, võib katsetada ka turbapeenraga – jätta kasvama seal varem ainuvalitsenud metsamustikad ja pohlad, ning istutades juurde kultuursorte.

“Mina istutaksin kultuurmustikate põõsad metsamustikatest natuke eemale, sest äravahetamiseni sarnased nad ei ole – kultuurmustikas on kõrgem ja tugevam,” kõneleb aiatark. Mustikate kõrvale, päikeseküllasesse kohta sobiksid aga pohlad ja jõhvikad. Marjapõõsaste vahele, puude alla varjulisemasse paika, passiksid imehästi rododendronid, kes samuti tahavad happelist mulda.

“Pohlad tahavad neist kõige rohkem päikest, siis on viljumine parem. Jõhvikas ei taha pinnakattena puuhaket ega multši, taim ise ajab ennast laiali, muutub augustis punetavaks pinnakatteks. Ja kindlasti tuleb pohlade istutamisel meeles pidada, et istutada tuleb mitu taime, üks ei vilju,” õpetab Eve Pihlakas.

Turbapeenar võib olla efektne oma ilus aasta läbi – esimesena puhkevad veel rohekashallikate mustikavarte vahel sinililled ja krookused, juunis on täies ilus juba rododendronid, siis hortensiad, mis nii tüve-, põõsa- kui ronivormina kasvades ka imehästi turbapeenrasse sobivad. Need lilled hoiavad oma värvikirevat õiteilu hilissügiseni välja. Juuli teises pooles hakkavad aga roosatama juba mustikad, kaunistades oma punaste lehtedega peenart samuti hilissügiseni.

“Rododendronitest võib valida heitlehised või igihaljad sordid, igihaljastega on rohkem tööd – varakevadine katmine! – , aga nad on aiale iluks aasta ringi. Mõlemad sordid tahavad aga väetamist, siis on nende õiteilu rikkalik,” kõneleb Eve Pihlakas. Lisades: “Aednikul on, millega katsetada ja mängida. Ja Juhani Puukoolis olevad aednikud on alati valmis nõustama.”