Bambus, lähistroopikas ja troopikas väga levinud taim hämmastab enim oma pööraselt kiire kasvuga.
Mitte ükski teine elav organism ei kasva nii kiiresti kui bambus, rekordiks on erinevatel andmetel mõõdetud 90–120 cm ööpäevas. See tähendab, et taime juures seistes peaks nägema, kuidas see silme all sirgub. Liigiti on selle taime kasv küll erinev, sest bambuse rohkem kui tuhande liigi hulgas on nii madalaid, paari sentimeetri pikkusi rohttaimi kui ka 40 meetri kõrgusi puid.
Legend räägib isegi, et bambuse kiire kasv viis kurjad valitsejad mõttele kasutada bambust piinamisel. Vanas Hiinas ja ka Jaapanis seoti vägistajad ja mõrtsukad maa külge, kus bambuse uus võsu hakkas maa seest tõusma. Mõningatel bambuse liikidel on võsu nii terav ja tugev ning sirgub nii kiiresti, et see kasvab elavast inimesest ööga läbi. See oli väga piinarikas surm. Nii kõneleb legend.
Miks bambus?
Märksa enam kui kunagised legendid, peaksid tänapäeva inimest köitma bambuse kohta teada olevad tõed. Bambus on botaanilises mõttes küll kõrreline, seega rohttaim, aga oma struktuurilt ja tugevuselt sarnanevad bambuse omadused täielikult puuga. Ja see kiirekasvuline taim seob oma kasvuperioodil väga suures koguses, tunduvalt rohkem CO2-te kui teised taimed, vabastades samal ajal loodusesse hapnikku.
Ka on täheldatud, et kasvav bambus parandab mulla kvaliteeti ja aitab taastada elu mullas – bambusetihniku võra on nii tihe, et sinna alla tekivad kiiresti mikroorganismid ja teised elusolendid, mis parandavad mulla struktuuri ja ühtlasi ka viljakust. Ühtlasi hoiab bambuse juurestik mulla koos, takistab mulla erosiooni ning säilitab selle niiskuse.
Bambus kui kiiresti taastuv ressurss
Iidsetest aegadest on bambuse kasvualadel elavad inimesed kasutanud seda taime kõige erinevamal viisil – erinevate ehitiste ja rajatiste, tööriistade, mööbli tarbeesemete ning ka relvade valmistamiseks.
Tänapäeval on lisandunud tekstiil – bambuskiududest valmistatud riideesemd on väga elastsed ja ökoloogilised, kaitstes kasutajat külma vastu, hoides kuumal ajal aga keha jahedana. Et tegemist on loodusliku tootega, sorteeritakse ärakasutatud toode biojäätmete hulka. Nii ei reosta bambusjäätmed loodust.
Et bambus leiab aina enam kasutamist erinevatel elualadel, aitab selle kasvatamine elujärge parandada ka inimestel, kes elavad bambuse kasvupiirkondades, kus tööstust ega põllumajandust ei ole. Kuna bambus oma omadustelt asendab ka mitmeid troopilisi puid, siis aitab see taimeliik ka kaudselt kaasa troopiliste vihmametsade säilimisele.
Et bambus nii kiiresti kasvab, saab temaga hõlpsasti lahendada metsade maharaiumise tõttu tekkinud erosiooniprobleemid, sest bambus taastab hästi kiiresti metsamassiivi. Kui tavalises metsas lisandub biomassi aastas 2–5 protsenti, siis bambus kasvatab massi 10–30 protsenti võrra. Bambusest saab hektari kohta kaks kuni kuus korda rohkem tselluloosi kui tavalisest metsast.
Mis aga tänapäeva inimest peaks eriti huvitama – bambus saab kasutamisküpseks mõne aastaga, mõned liigid saavutavad oma tugevuse ja küpsuse juba 60–90 päevaga. Seetõttu on bambusetihnikus lageraiet teha peaaegu et võimatu: võttes maha ka veerand kasvandikust, on see juba mõne aastaga taastunud.
Uusimad tehnoloogiad
Troopilises kliimas bambustüvi praguneb ja saab kiiresti einelauaks erinevatele mikroorganismidele. Selle vältimiseks töötati hollandlaste poolt välja MOSO Thermo-Density töötlus ehk kõrgsurvepressi meetod koos termotöötlusega.
Lihtsamalt öeldes pressivad hiigelpressid bambusekiud kokku, töödeldes seda samal ajal kuumusega. Bambuse, mis on ka looduslikult väga tugev ja sitke – männipuu brinelli indeks 1, tammel 3, looduslikul bambusel 4, termiliselt töödeldud bambusel aga 9,6 – tõstab selline töötlus vastupidavusklassi tippu, kuni Class 1.
Selline töötlus annab bambusele ka väga suure tulekindluse (Bfl-s1) materjali, mida võib võrrelda kõige vastupidavamate troopiliste puiduliikidega (ipe, tiikpuu, bangkirai).
Bambus ja Eesti
Ka eestis hakkavad bambustooted ja bambuse kasutamine aina enam levima. Nii bambusterassid kui bambuspõrandad ja -laudised ei ole mitte ainult keskkonna- ja loodussõbralikud, ilmastiku ja kulumiskindlad, need on ka põneva, eksootilise välimusega. Ka pilkupüüdev eksootiline mööbel on nüüd Eestis saadaval.
Olen veendunud, et bambuse kasutamisega aitame meiegi kaasa keskkonnasõbralikule majandamisele, sest analüüsid näitavad: bambus seob oma kasvuga palju rohem CO2-te kui kulub bambusesemete transpordiks Eestisse.
Vaata ka www.bambuskeskus.ee