Laupäeval, 26. septembril kõlavad kahuripaugud teemapäeva etendusel “Kannatuste viimsel piiril” Tallinna piiramisest 1710.

Kindlustustest, piiramisest ja 310 aasta eest toimunud kapitulatsiooni tähendusest Eestile räägitakse Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi teemapäeval ja Harjumäe etendusel laupäeval, 26. septembril. Kava vältab kella 12–16-ni.

Mida siis järgmisel laupäeval kuuleb ja näeb?

Vaenlase poolt ümberpiiratud linn, laastav katk, ülerahvastatus, nälg ja janu – justkui viimnepäev on kätte jõudnud!

1710. aasta suve lõpuks oli Põhjasõda kestnud juba üle kümne aasta. Vene väed olid vallutanud suurema osa Eesti- ja Liivimaast ning jõudsid augustis Tallinna alla. Hoolimata Peeter I lubadustest säilitada Tallinnale alistumise korral kõik linna senised õigused, otsustasid raad, gildide esindajad ning Toompeal asuv Rootsi garnison eesotsas asekuberner Diedrich Friedrich von Patkuliga piiramisele vastu panna.

Õnnetuseks puhkes katk, mis tegi sõja tõttu ülerahvastatud linnas julma hävitustööd – mõne nädalaga suri ligi kolmveerand linna elanikkonnast. Abivägesid ei saabunud, toit lõppes, vett ei jätkunud, katk laastas nii linnakodanikke kui sõjaväge. Septembri lõpuks oli selge, et olukord on lootusetu ja vastupanu jätkamiseks puuduvad igasugused võimalused. 29. septembril 1710 allkirjastati Tallinna lähistel Harkus kapitulatsioonileping ning samal päeval marssisid venelased linnaväravatest sisse. Tallinna ajaloos algas 1710–1918 kestnud Vene võimu periood.

200 aastat Vene võimu all

Milline oli septembris 1710 toimunu ajalooline taust? Täpselt 310 aasta eest leidis aset oluline ajalooline pööre Tallinna linna, aga ka üldiselt eestlaste ja muude eestimaalaste elus. Pärast 150 aastat Rootsi valitsuse all toimus siinsete alade üleminek Tsaari-Venemaa ülemvõimu alla. Ja kes seda siis tollal teada oskas, et 208 aastaks. Ülemineku dramaatiline lõppvaatus oli Tallinna kapituleerumine 1710. aasta sügisel.

Selle aasta suveks oli Vene vägede poolt alistatud enamik Liivi- ja Eestimaast, sealhulgas ka Pärnu ja Riia. Augusti keskel piiratigi venelaste poolt sisse Tallinn ning 16. augustil anti linnale üle Peeter I universaal, milles sisaldus ka kinnitus, et Tallinnal säilivad kõik varasemad privileegid ja rootsiaegsed õigused. Tallinna linn ja Toompeal resideeruv Rootsi garnison, mida juhtis asekuberner Dietrich Friedrich von Patkul, otsustasid siiski esialgu mitte alistuda.

Enne venelasi jõudis linna katk

Kuid juba enne vene vägede kohalejõudmist oli Tallinna linnas ennast ilmutanud katk. Mis ei olnud iseenesest üllatus, sest katkust oldi kuuldud juba nii Pärnu kui Riia piiramistest ja varemgi. Esialgu lootsid võimud epideemia puhkemist kontrolli all hoida – esimest haigusjuhtumit on kirjeldatud 11. augustil – ja üritasid surmajuhtumid maha vaikida. Kuid peagi asus katk räsima ülerahvastatud linna elanikkonda ja ka Rootsi garnisoni võitlejaid juba hulgakaupa.

1708. aastast pärinevate andmete põhjal on teada, et Tallinnas elas tol ajal ligi 10 000 inimest, sellest eeslinnades umbes 4700 ja siselinnas 5100. 1710. aastal oli enne venelaste piiramise algust suur osa eeslinnadest hävitatud ja inimesed olid liikunud linnamüüri kaitsvasse varju, mistõttu päris täpset rahvaarvu piiramise alguses ei ole siin võimalik anda. Rootsi garnisoni suuruseks oli hinnanguliselt 4000–4500 meest.

Leping sõlmiti Harkus

Tallinna linna kapitulatsioon sõlmiti Harku mõisas, vene vägede peakorteris 29. septembril 1710. Tegelikult ei kasutatud sõna “kapitulatsioon”, vaid tegu oli kokkuleppega. Tallinna garnisoni poolt kirjutasid alla asekuberner D. Patkuli haiguse tõttu komandant O. Rehbinder ja rügemendiülemad B. von der Pahlen, M. Nieroth ja B. Mellin. Västerbotteni väeosa ülema allkirja ei olnud. Sellevõrra kujunes garnisoni kapitulatsioon omakorda leebe üleminekuna ka rüütelkonna kapitulatsiooniks, kuivõrd isikud, kes alla kirjutasid, olid suures osas samad.

Tallinna linna poolt andsid allkirja raehärrad Dierick Reimers ja Joachim Gernet ning Suurgildi vanem Johan Lantingh; Vene poolelt kirjutas alla kindralleitnant Rudolf Felix Bauer.

Tallinna kapitulatsiooni lõppvaatus oli linna vormiline üleandmine 30. septembril Vene võimu esindajatele, mis toimus kindla protseduuri järgi.

Loe lisa muuseumi ajaveebist.
Teemapäeva info leiab www.linnamuuseum.ee.