Küttesüsteemi valik on eramuehitajale või -renoveerijale alati peamurdmist pakkunud. Mille järgi soovitate küttesüsteemi valikul otsustada?
Vastab rohkem kui 20 aastat erinevaid küttesüsteeme müüva ja paigaldava ettevõtte Cerbos OÜ juhataja.
Katla tüübi ja kütteaine valikul on mitmeid võimalusi. Katelt, seega maja, võib kütta puidu, pelleti, kivisöe, kütteõli või maagaasiga. Kaasaegse küttesüsteemi ehitus- ja ekspluatatsioonikuludes on aga olulisi erinevusi. Samuti on erinevusi kasutatava kütteaine hinnas ja küttesüsteemi teenindamise mugavusel.
Alustaksime odavaimast…
Odavaim viis maja soojaks saada on halupuudega puugaasikatelt küttes, see aga omakorda nõuab akumulatsioonipaagi olemasolu. Taoliselt ehitatud katlamaja minimaalne pindala on 8 ruutmeetrit, mugav on toimetada alates 12-ruutmeetrisest pinnast. Majas ühtlase temperatuuri tagamiseks igal ajahetkel ongi katla paigaldamise skeemis ette nähtud piisavalt suur soojussalvesti, kuhu salvestatakse kütmisest ülejääv soojusenergia. Peale selle võib paigaldada akumulatsioonipaaki täiendava elektrikütteseadme, et salvestada sinna elektrienergiast muundatav soojus siis, kui pole mingil põhjusel võimalik katelt puudega kütta, näiteks viibitakse reisil.
Enam mugavust hindavale inimesele sobib pelletikatel. Neid on erineva võimsuse ja automatiseerimisastmega ning paljudel on ka kaugjuhtimise ja -jälgimise võimalus. See kõik annab kindlustunde, et kodu on soe ka siis, kui tulete tagasi paarinädalaselt reisilt.
Pelletikatla- ja põleti puhul on võimalus lisada ka elektriküttekeha, mis äraolekul või mingi muu küttega seotud häire puhul maja soojas hoiab. Kuna küttesüsteem töötab automatiseeritult, tuleb kasutajal ainult pelletit lisada, tuhk välja viia ja, olenevalt pelletikatla ja -põleti mudelist, kord nädalas kuni kord kuus ette võtta väiksem puhastamine.
Järgmine variant on soojuspump, mis ületab mugavuse astmelt eelnimetatuid kütteviise. Üldjuhul kasutatakse soojuspumba puhul põrandakütet – tänu küttevee madalamale vajalikule temperatuurile on kasutegur kõrgem.
Kas valida aga maakontuuriga või õhk-vesi tüüpi küttesüsteem?
On veel võimalik maakontuur veekogusse uputada või puurkaev rajada, aga need variandid nõuavad eriluba ja puurkaev ka teadmisi allpool oleva pinnase omadustest. Maasoojuspump saab õige dimensioneerimise puhul üldiselt maja kütmisega hakkama; õhk-vesi soojuspumba puhul kasutatakse külmemate ilmadega lisaelektriküttekeha (tüüpiliselt soojuspumba koosseisus). Soojuspumba kütteallikaks valimise puhul tuleb arvestada ka elamu elektrivarustuse ampritega. Sõltuvalt elamu soojavajadusest võib näiteks 3 x 16A väheks jääda (aga ei pruugi).
Kõiki eeltooduid küttesüsteeme on võimalik kasutada ka kombineerituna: puukatlale lisada (eemaldatav) pelletipõleti või lisada puu- või pelletikatlaga küttesüsteemi soojuspump. Viimane kütab näiteks siis, kui pererahvas kodust ära on ja/või siis, kui soojuspump pelletist kuluefektiivsem on (plusskraadide juures). Taolisel puhul tuleks valida väiksema võimsusega soojuspump, kui ainult soojuspumbaga kütmisel – sääst soetusmaksumuses võib olla vabalt kahekordne. Tüüpiliselt ühendatakse eri küttesüsteemid kokku läbi akumulatsioonipaagi, milleks meil on laias valikus NIBE gruppi kuuluva tehase DRAŽICE akupaake.
Millist küttesüsteemi soovitate vanade majade (näiteks läinud sajandi 70-ndatel ehitatud eramute) renoveerimisel?
Ühest retsepti anda ei saa, sõltub konkreetsest majast
• kas on kuhugi katlamaja ehitamise võimalus (pind),
• kas on olemas sobiv korsten või võimalus uus paigaldada,
• kas tuleb kõne alla radiaatoritorustiku või koguni põrandakütte paigaldamine (eeldab ruumide tühjaks tegemist),
• kas on võimalik kuhugi paigaldada soojuspumba välisosa.
Meie pakutavatel MasterTherm soojuspumpadel on ka võimalus paigaldada seadmed siseruumidesse ning liigutada sisenevat ja väljuvat õhku torude kaudu läbi seinas olevate avade.
Kuhu sobib pelletiküte?
Pelletiküte sobib mugavust armastavale inimesele, kes ei saa valida soojuspumpa kas puuduolevate amprite või juba paigaldatud väikeste radiaatorite tõttu. Eelduseks on loomulikult võimalus katlamaja välja ehitada. Pakume ka veesärgiga pelletikaminaid, mis on paigaldatavad kasvõi elutuppa (korstna olemasolul) ning mis lisaks soojale tekitavad ka hubase olemise. Taolised kaminad nõuavad siiski enam-vähem igapäevast tegelemist, kuna nende pelletimahutid ei ole suured.
Aga “roheline” päikeseküte?
Kuna päikeseküte kipub sooja andma just siis, kui päike paistab ja niigi soe on, siis on tal pigem täiendav funktsioon. Sooja tarbevee kütab ta soojade päikeseliste ilmadega loomulikult kuumaks ning hoiab vannitoa- ja saunapõrandad soojad.
Milline küttesüsteem oleks tõhusaim täiendamaks vanades majades laialt levinud ahikütet?
Siinkohal jagan oma kogemust. Paigaldasin oma ahiküttega elamusse kõigepealt lisaks õhk-õhk soojuspumba. Tänu ruumijaotusele puhub see sooja nii, et soe jõuab igasse ruumi ilma et õhu liikumine häiriks. Ahju(sid) küttes on mõistlik lülitada õhk-õhk pump ventileerimisrežiimi – nii jaotub ahju soojus ühtlaselt kogu elamises (sõltub loomulikult tubade paigutusest jms). Ahjukütte täiendamiseks võib loomulikult kasutada ka kõiki eelpoolnimetatud kütteviise – sõltuvalt võimalusest üks või teine küttesesüsteem välja ehitada.