Praegusel karjäärimesside kõrghooajal tekib ilmselt mitmete õpihuviliste pähe küsimus, kas minna pigem kõrgkooli või kutsekooli. Tegelikkuses on aga kõik vastused õiged ning ei kutsekool ega kõrgkool ole tupikteed vaid avardavad õppija võimalusi.
Aina enam inimesi katsetavad elukestvat õpet ehk käivad läbi mitmeid erinevaid koole, et saada oma erialale nii praktilist kui teoreetilist alust. Tõusvaks trendiks täiskasvanute seas on kutsekoolid, mis pakuvad lisaks akadeemilisele haridusele ka praktilist “käed-külge” õpet. Tallinna Majanduskoolis on õpilase keskmine vanus enam kui 26 eluaastat ning lausa kolmandik õppuritest on tulnud kutsekasse hoopis ülikoolist. Enamasti otsivad juba haritud ja kogenud õpilased koolist praktilist kogemust ning täiendkoolitust. Kuna Majanduskoolis õpivad nõudlikud täiskasvanud, kes käivad tihtilugu kooli kõrvalt ka tööl ning hoolitsevad pere eest, siis on õppekavad paindlikud ning õppida on võimalik lisaks päevasele õppevormile ka õhtuti ja sessioonõppena.
Magistrikraadiga kutsekooli
Majanduskooli õpilane Mailiis Anton õpib esimesel kursusel kutsekoolis sessioonõppes turundust, ent eelnevalt on tal läbitud ka Tartu Ülikooli magistriõpingud. “Kuna erialad on täiesti erinevad, siis saan vaadelda kahte kooli ja nende süsteeme nii öelda nullist alustava õppuri silme läbi,” selgitab Anton.
“Majanduskooli õppima tulema ajendas mind motivatsioon enesearenguks ning soov olla pädev mitmes valdkonnas, et saaksin tööpõllul mitmekesisemaid valikuid teha. Otsus, miks just Tallinna Majanduskool sai valituks, oli lihtne – ainukene kool, mis pakkus tasuta õppekohti sessioonõppe vormis,” tõdes Anton.
Peale kolme koolikuud tunnistab Mailiis, et erinevusi kahe kooli vahel on palju: “Esiteks algab kutsekoolis õpe kohe erialaste ainetega, kui ülikoolis sai alguses sisse elada üldiste taustainetega. Mõnes mõttes tundus mulle ülikooli algusetempo rahulikum, kuid erialaainete läbimiseks on rohkem motivatsiooni, kui üldainete pusimiseks,” kõneles Mailiis. “Kohati tundub, et kutsekoolis on õpe intensiivsem, kuna lisaks aineid lõpetavatele eksamitele on vahepeal palju mahukaid kodutöid ja grupitöid. Samas tunnen, et just need praktilised tööd annavad oskuseid edaspidises ametis paremini toime tulla,” lisas õpilane.
Kutsekoolist Tartu Ülikooli
Tiiu Vilbrant lõpetas eelmisel suvel juristiabi eriala ning astus ka samal suvel kohe Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. “Julguse jätkata õpinguid õigusvaldkonnas ülikoolis andis mulle just Tallinna Majanduskooli kogemus,” kinnitab Tiiu. Tudeng selgitab, et kaks kogemust täiendavad üksteist: “Tänu sellele, et Majanduskooli värske kogemus on seljataga, on mul ülikoolis palju kergem. Seda nii teadmiste kui ka õpiharjumuse osas.”
“Tallinna Majanduskoolist sain kaasa väga tugeva õigusalase põhja, mis ülikoolis esmakursuslasena on andnud mulle palju eeliseid teiste kursusekaaslaste ees.” Tiiu julgustab kutseharidust proovima: “Igal juhul tasub enne ülikooli astumist läbida kutseõpe, seda eriti neil, kes on otsustanud elukestva õppe kasuks ning valinud oma elus uue eriala ning uue haridustee.”
Majanduskooli kõigilt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi ülikooli. “Teeme Majanduskoolis aktiivselt tööd, et meie lõpetajatele oleks edasi õppimiseks valikud avatud, rääkides omal initsiatiivil läbi erinevate Eesti kõrgkoolidega,” sõnab kooli direktor Triin Laasi. “Kutsekool on hea katsetamise koht, kus noor saab kätte eriala tunnetuse ning tööd praktika korras proovida,” lisab Laasi. Kui eriala sobib ning seda soovitakse edasi minna õppima, on ülikooli suundumine juba lihtsam – osad õpitud ained saab VÕTA abil ka kenasti üle kanda ning uuesti n-ö nullist alustama ei pea. Samuti on olemas juba praktiline kogemus, mis aitab nii mõista kõrgkoolide teooriat kui ka aitab leida töö ning alustada oma karjääri ehitamisega.
“Aina enam noori spetsialiste otsustavad end proovile panna erinevates õppeasutustes, eri õppetasemetel ning erinevatel õppekavadel, avardamaks arusaama iseendast ja leidmaks enesele sobivaimat eriala. Selline “hariduskompott” annab noortele paindlikkuse, mitmekülgse kompetentsipagasi ning seeläbi tööturul olulise eelise,” räägib Laasi.