Võimlemine ja ujumine ei ole üksnes täiskasvanute rõõm. Ka väikelapsed ja isegi beebid võivad sellest osa saada. Tabasalu spordikompleksis treenerina töötaval Mari Vaarik-Reigol on omad nipid, kuidas panna silmad särama ka kõige väiksematel.
32-aastane Mari Vaarik-Reigo on hariduse poolest massöör. Masseerimist õppis ta Martin Ilvese massaažikoolis, mis praegu kannab nime Eesti massaaži- ja teraapiakool.
Impulsi kutsumuseks sai ta siis, kui 2008. aastal sündis tütar Triin. “Minu esimene laps oli pisikene. Temal oli massaaži vaja. See oli lihtsalt nii armas eriala, et see hakkas mulle meeldima. Ma nägin, kui tänuväärne ja armas amet see on,” meenutab Mari.
Praeguseks on tal lapsi kolm, sest viie aasta eest lisandus perre poeg Henri ja kolme aasta eest tütar Lenna. Mari on end täiendanud Tallinna ülikoolis laste ujumises ja võimlemises.
2010. aastal alustas ta beebide masseerimist Mustamäe tervisekeskuses. Järgnevalt andis Mari massaažitunde ja võimlemist Pelgulinna sünnitusmaja perekeskuses, kus proovis kätt ka beebide ujutamisega. Ida-Tallinna keskhaiglas jõudis ta beebide võimlemise grupitundideni.
Silitamisest liikuvate mängudeni
Tabasalus tegutseb Mari alates 2019. aasta jaanuarist. “Ma ei tahtnud enam Tallinna tööle minna, vaid tahtsin omakandi lastega tegeleda,” selgitab naine, kes igapäevaselt elab Muraste külas.
Tabasalu spordikompleksis treenib tema käe all kuus rühma, millest neli on võimlemis-, kaks ujumisrühmad.
“Kõige pisemad võimlejad on vanuses kaks kuni neli kuud. Järgmine rühm on viis kuni seitse kuud vana. Siis on kaheksa kuni kaksteist kuud. Kõige vanemad on ühe- kuni kaheaastased,” selgitab treener.
Tavaliselt käib ühes tunnis kuni kümme beebit, tund kestab 30 minutit ja toimub korra nädas. “30 minutit on see aeg, kus laps suudab keskenduda,” põhjendab Mari.
Võimlemistundides on emad kaasas, kuid mitte ainult. Sageli võimlevad beebidega ka isad. “Mina juhendan siis lapsevanemaid, kuidas oma lapsega toimetada,” räägib treener.
Mis on kõige esimesed asjad, mis beebidele õpetatakse? “Eks alustame kerge silitamise ja eakohaste puusaringidega. On kätega kallistamised ja pai tegemised,” ütleb ta.
“Vanusega tulevad juurde kukerpallid. Kukerpalle hakkame tegema alates viiendast elukuust. Järgnevad käruharjutused, tugevndame lihaseid, et laps roomata saaks,” naerab Mari.
Pooleteistaastane laps mängib juba palli, suhtleb eakaaslastega, õpib kükitamist, asjade läbi rõnga loopimist ja muid selliseid liikuvaid mänge.
Kõik lapsed õpivad ujuma
Sarnaselt võimlemisele on ujumistunnid korra nädalas ja kestusega 30 minutit. “Ujumas on meil noorem rühm vanuses kolm kuni seitse kuud ja edasijõudnute rühm vanuses kaheksa kuud kuni poolteist aastat,” ütleb Mari.
Kui laps sünnib, siis ta juba oskab ujuda. Miks ta selle järgneva paari kuuga ära unustab? “See refleks tuleb ju puhtalt sellest, et emaüsas on ta veekeskkonnas. Maismaal ta tegelikult ei pea seda oskust kasutama,” selgitab treener.
Kui laps hakkab kolmekuuse beebina ujumistrennis käima, taastub ujumisoskus läbi vees olemise.
“Kui sa lapse vette paned, siis ta hakkab tegema ujumisliigutusi. Me õpetame teda ujuma. See ei ole nii lihtne, et hoiame üksnes kätt kõhu all. Selleks on omad võtted, kuidas neid hoida. Mõlemad on olulised, nii kõhuli kui selili ujumine,” avab ta treeningu tagamaid.
Ujuma õppimise kiirus on beebide puhul väga individuaalne. “On lapsi, kes oskavad sünnist saati vee peal hõljuda, aga vajavad siiski treeneri tuge. On lapsi, kellel võtab see väga palju aega. Ega enne viiendat eluaastat nad väga ei tahagi vee peal ujuda, vaid ikkagi veel all,” üllatab treener.
Vee all ujumine näeb välja nii, et beebi või väikelaps sukeldub, tõuseb siis pinnale, et hingata ja sukeldub jälle. Kuid kas on ka lapsi, kes hoolimata ujumistrennist ujuma ei õpigi?
“Mina ei ole sellist last näinud, kes ei hakkaks ujuma. Kui laps ikkagi vett kardab, siis tuleb põhjust otsida. Tihti on näiteks lapsvanem see, kes vett kardab ja siis oma hirmu edasi kannab,” kinnitab Mari.
Hästiarenenud pooleteiseaastane suudab hüpata basseini ääre pealt vette ja ujuda oma ema või isani vee all, tunda vees olemisest rõõmu.
“Beebide ujumises ei ole veel sellist tehnilist eesmärki, et laps peab oskama iseseisvalt ujuda. Aga need lapsed, kes beebina alustavad, neil on tulevikus väga lihtne ujumistehnikat omandada,” lisab treener.
Kui on huvi oma beebi Tabasalu spordikeskuse võimlemis- või ujumisrühma tuua, saab Mari Vaarik-Reigoga ühendust võtta telefonil 5396 1277 või meili tabasalubeebid@gmail.com teel.