1Partneris töötava kinnisvaramaakler Moonika Järvela sõnul on viimase aasta jooksul pangad karmistanud laenutingimusi Harjumaale kodu ostjatele.
“Aasta-poolteist tagasi on hakanud asjad hullemaks minema. Tänaseks oleme jõudnud sinnamaale, et kui seinal on näiteks vana ja väsinud tapeet, siis pank leiab, et elamu ei ole likviidne,” kurdab Moonika Järvela.
“Kui tavapärane maakodu omafinantseering on 20-25 protsenti, siis isegi Tallinna lähedal küsitakse klientide käest nüüd omafinantseeringut 30-40 protsenti,” selgitab maakler.
Kõrge omafinantseering
Järvela toob näiteks üle 300 ruutmeetrise möbleeritud maja Vasalemma alevikus, mis pandi müüki 2017. aasta kevadel 160 000 euroga. Maja ehitati osaliselt kaheksakümnendatel, osaliselt uue iseseisvuse ajal.
Ostjateks oli kolme lapsega perekond, aga asi takerdus pangalaenu taha, sest nõuti 40-protsendilist omafinantseeringut. Kust siis majaostu laenu küsiti? “Luminor, SEB, Swedbank,” loetleb Järvela.
“Kuna nad olid Swedbanki kuldkliendid, siis lõpus langes omafinantseeringu nõue 30 protsenti peale,” meenutab Järvela.
Komromiss saavutati osaliselt ka sellega, et müügist mööblit välja jättes sõlmiti tehing 145 000 euroga. KredEx ostu ei toetanud, ehkki pere lapsed olid kõik alla 15 aasta vanad.
Tehing löödi lukku mullu detsembris. “Müügiprotsess oleks muidu kestnud aasta, aga kuna laenutingimusi on karmistatud, siis see kestis aasta ja üheksa kuud,” kurdab Järvela.
Tapeediga likviidseks
Munalaskme külas müüs Järvela maaklerina kolmekümnendatel ehitatud alla sajaruutmeetrist maja, mille esimene korrus oli uuendatud, kuid teine korrus lõpuni välja ehitamata.
“Teisel korrusel oli güprok seinas, ei olnud korralikku põrandat. Enne, kui sinna polnud tapeeti ja laminaati pandud, SEB laenu ei andnud. Müüja ja ostja leppisid kokku, et ostja teeb eelnevalt selle remondi ära,” meenutab Järvela.
“Teine korrus ehitati kiirkorras välja ilma vaheseinteta. Kui nüüd klient tahab teisele korrusele mitu tuba teha, peab ta oma tööd mõttetult lõhkuma hakkama ja see tekitab talle uusi kulusid,“ arvab maakler.
Ostjaks oli noor pere, kellel hakkas esimene laps sündima. “Kuna laps ei olnud veel sündinud, siis ostjad ei läinud noore pere kategooriasse ja KredEx ei toetanud,” meenutab järvela.
Munalaskme müügitehing sooritati ligemale 80 000 euroga 2017. aasta suvel. Järvela näeb positiivsena siiski seda, et müügiaeg koos “kiirremondiga” jäi ühe kuu raamesse ja omafinantseering oli vaid 25 protsenti.
Mida ütlevad pangad?
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma väidab, et minimaalne omafinantseering on 10 protsenti, kui laenusoovija kuulub KredExi sihtgruppi. “Ilma täiendava KredExi käenduseta on vajaliku omafinantseeringu suurus Tallinnasse ja pealinna lähiümbrusse ostetava vara puhul 15 protsenti, mujal 20 protsenti.”
Pärgma tunnistab siiski, et omafinantseeringu suurus sõltub näiteks varasemast kohustuste täitmisest, vara seisukorrast ja likviidsusest. “Kui nimetatud näitajatest mõni jääb nõrgaks, võib see kaasa tuua suurema omafinantseeringu nõude kuni 30 protsenti.”
Pärgma väitel ei ole omafinantseeringu määrad korterite ja majade puhul viimaste aastatega muutunud. “Pank vara renoveerimist nõuda ei saa,” rõhutab ta.
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang väidab, et kodu ostmisel või ehitamisel peab omafinantseering olema vähemalt 20 protsenti korteri või maja ostuhinnast. “Suurem omafinantseering on enamasti nõutud näiteks vähem likviidse objekti korral.”
“Need põhimõtted ei ole viimastel aastatel muutunud,” väidab Hallang. “SEB ei sea eluaseme ostmise eeltingimuseks soetataval pinnal remondi tegemist. Küll on aga levinud, et väljastame lisaks eluaseme soetamiseks võetud laenule ka täiendava laenusumma remondi teostamiseks.”
“Pangad on eraettevõtted, neil on õigus oma poliitikat ajada,” ütleb maakler Moonika Järvela lõpetuseks. “Oleks siiski mõistlik, kui riik leiaks mingisugused hoovad, millega toetatakse inimesi, kes tahaksid elada maal.”