On veel mõningaid valdkondi, kus avastatakse, et masin teeb oma tööd aeglasemalt ja ebatäpsemalt kui loom. Aastal 2003 USAst alguse saanud hüpokoerte koolitamine aitab kiiremini abi saada diabeedihaigetel, sest koer tajub veresuhkru taseme kõikumist kiiremini, kuid seda suudavad tänapäeva mõõdikud.
Hüpokoer ehk diabeedi abikoer on välja õpetatud hindama oma peremehe madala veresuhkru taset lõhna järgi ning talle sellest märku andma. Hästi koolitatud koer oskab isegi tuua vajaliku toidu või joogi veresuhkru tõstmiseks või alarmeerida kaasinimesi peremehe elule ja tervisele ohtlikust olukorrast.
Eestis on hüpokoerad uus nähtus – esimesed koerad koolitati siinmail 2016. aastal ning praeguseks on väljaõpetatud koeri umbes 30, neist atesteeritud koeri on kümme.
Eliko Melb, kes sõbranna Kati Ernitsa kutsel läks 2015. aastal Soome, et õppida hüpokoerte koolitamist, on üks kahest Eestis toimetavast koolitajast. Soomes on diabeet nii levinud, et seda nimetatakse sealkandis lausa rahvushaiguseks ning põhjanaabrid olid lahkelt nõus eestlasi aitama. Juba järgmisel aastal alustasid Eliko ja Kati koolitusi Kuusalu vallas Kolgakülas. Sealses rahvamajas toimuvad need siiani, igal aastal alustatakse uue grupiga.
Omanikud treenivad
Koera õpetab veresuhkru taseme kõikumist haistma omanik ise. Kuid et koeraomanik oskaks koera õpetada, tuleb enne teda koolitada. Diabeeti põevad reeglina kas koera omanikud ise või mõni pereliige.
Koolitus ise koosneb kolmest osast – teooriast, kuulekustrennist ning lõhnatreeningust. Viimane on see kõige spetsiifilisem osa koolitusest, sest koer peab hakkama reageerima kindlale lõhnale, mida inimene isegi ei tunne. Vähe sellest, koer tabab selle lõhna ära isegi selle jaoks ehitatud aparaadist paremini.
“Praegu teadaolevalt on koer kõige täpsem ja kõige kiirem,” kinnitas Eliko Melb. “Vahe masinaga võib olla 10–15 minutit.
Hüpokoerteks sobivad hästi retriiverid. Hüpoglükeemia lõhna aga koer loomupäraselt ei erista, selleks toimuvadki lõhnatreeningud, kus koera õpetatatakse samamoodi nagu igal teisel treeningul – hea sooritus viib preemiani, mis antud juhul on söök.
„Abistamisel võib olla ka sotsiaalne aspekt – kui koera ja inimese vahel on hea ning usaldav suhe, siis võib koer olla motiveeritud hüpolõhna näitama ka seetõttu, et aidata enda jaoks olulist inimest, mitte ainult maiuse pärast,“ rääkis Eliko.
Toksib ja kraabib
Koolitatud hüpokoer on diabeedihaigete jaoks universaalne abimees – koeral pole vahet, kas ta aitab täiskasvanut või last ning kuigi reeglina on hüpokoerad mõeldud liigmadala veresuhkru taseme tuvastamiseks, siis reageerib koer ka liigkõrge veresuhkru taseme ehk hüperglükeemia korral, kuna lõhn on sarnane. Kui koer tunneb tuttavat lõhna, annab ta sellest diabeedihaigele märku kas ninaga toksides või käpaga kraapides.
Kuid kuidas tehakse kindlaks, et koer reageerib õigele lõhnale? Eliko selgitas, et koolitusele järgnevad eksamid ja raporteerimisperiood, mille jooksul peab koer markeerima õigesti hüpoglükeemiat. Alles siis, kui koer on kuue kuu jooksul peale koolitust 80% kõikidest juhtudest õigesti markeerinud, saab ta hüpokoera staatuse ja vastava vesti.
Kuigi Eestis on hüpokoeri koolitatud kolm aastat, pole nendele abikoera staatust antud. See tähendab, et näiteks poodi ei tohi koer omanikuga kaasa minna nagu näiteks pimedate abikoerad. Eliko loodab, et varsti saadav abikoera staatuse ka hüpokoerad.
Koolitused Kolgakülas aga jätkuvad ning uue grupiga alustatakse juba saabuval aastal. Huvilisi on, kinnitas Eliko, vaatamata sellele, et hüpokoera koolitamine ei ole odav – aastase koolituse eest tuleb välja käia 1500 eurot. Õlga on koolitajatate tööle aga alla panemas Lions klubi – nende abiga saab koolituste hinda abivajajatele vähendada.
Hüpokoera saab ka osta, näiteks Soomest tellides, kuid see on märkimisväärselt kallim, kui ise oma koera koolitades – umbes 10 000 eurot.
Eliko soovitab hüpokoera peale mõelda eelkõige inimestel, kes on ka loomu poolest koeraarmastajad. “Kui koer võtta perre vaid tööriistaks, siis see ei toimi, sest koer saab aru, kui temast ei hoolita,” ütleb ta.
Eriti soovitab ta hüpokoera peale mõelda perekondadel, kus on diabeediga laps. “Elu pole lihtne, kui lapsel on diabeet, aga koer võib anda kogu perele uut indu ja elujõudu,” soovitab Eliko. “Lisaks sellele, et hüpokoer aitab edukalt veresuhkrut normis hoida, annab ta ka diabeeti põdevale inimesele turvatunde ja liikumisvabaduse.”
TEAVE: Milline koer sobib hüpokoeraks?
• Iga koera peab vaatama tervikuna, mitte hindama üksikuid omadusi. Samas on olemas omadused, mis soosivad koera tööd hüpokoerana ja need, mis võivad seda takistada (liigne argus, agressiivsus, närvilisus).
• Kuna iseloom mängib suurt rolli koera õppimiskiiruses ja töökindluses, peaks hüpokoeraks valima koera, kellel on olemas vajalikud iseloomuomadused antud tööks. Sobiv koera vanus koolitusel osalemiseks on 3 kuud kuni 5 aastat.
• Hüpokoeraks sobivad erinevad koerad. Tõukoerte puhul on suurem tõenäosus leida sobilik koer retriiverite (labrador, kuldne, nova scotia jms), spanjelite või karjakoerte seast.
• Sobivad ka segaverelised koerad, kui neil on olemas selleks vajalikud eeldused.
Allikas: Eesti Hüpokoerad