Homse jõukuse muudab võimalikuks taastuvenergiale, tarkadele majadele ja isesõitvatele autodele sihitud rohepööre, mis saab võimalikuks üksnes kohaliku paekivi vastutustundliku kasutamisega.

Kohaliku toote eelistamist võib pidada kliimaneutraalse majanduse ja säästva eluviisi nurgakiviks – just sellele ideele rajab Eesti suurimate ehitustoorme valmistajate hulka kuuluv Paekivitoodete Tehase osaühing oma tuleviku.

Pole mõtet rääkida keskkonnateadlikkusest, kui poest ostetakse näiteks mahetoitu, mida imporditakse välismaalt. Transpordile ja säilitamisele kulutatakse sellisel juhul nii suur hulk energiat, mis muudab selle toidu loodust säästvaks kasvatamiseks tehtud pingutused mõttetuks. Ehitusmaterjalide puhul toimib sama reegel: mida kohalikum materjal, seda säästvam. Õnneks me oskame teede ja hoonete ehitamisel kasutada kohalikku paekivi, mis välistab vajaduse seada ennast sõltuvusse üksnes imporditavast graniitkillustikust.

Lõviosa Eesti rahvastikust ja majandusest koondub Harjumaale, mis paneb siinse looduse ja inimesed erilise surve alla. Seetõttu, lisaks oma isikliku hoovi puhastamisele, peab iga Harjumaa ettevõtja oma äriplaane lihvides mõõtma keskkonnale jäetava jalajälje suurust.

Hirmul suure augu pärast pole põhjust

Pole ime, et näiteks Jõelähtme valla rahvas sattus ärevusse, kui ühel ilusal päeval maandus nende kodukanti tohutu hulk kaevandamishuvilisi. Balti riike ühendava Rail Balticu raudteetrassi ehitamine nõuab hiiglaslikus koguses kvaliteetset paekivikillustikku.

Suurprojekt sattus ajavahemikule, mille jooksul ammenduvad kõik seni Harjumaal kasutatavad paekivikarjäärid. Sellest ka ettevõtjate rutakas tegutsemine. Kui kõik uuringuloa taotlused kaardile pandi, tundus nii mõnelegi, et karjääride vahelt paistab tulevikus vaid mõni üksik ära tallamata rohututt.

Õnneks pole asi kaugeltki nii hull.

Vaatamata tungivale vajadusele uute karjääride avamiseks, kujuneb tulevik palju roosilisemaks ja rohelisemaks. Esiteks puudub enamuse uuringutaotlusega leiukohtade kasutusele võtuks vajadus, sest nii mõnigi rikkalik paekivilade asub keskkonda ja inimesi väga vähe häirivas kohas, aga ehitustööstuse ettevõtete vahetus läheduses.

Kuid hoopis tähtsamaks mõjutajaks kujuneb viimase paari aasta jooksul toimunud revolutsiooniline murrang paekivi ammutamise tehnoloogias ja karjääride rekultiveerimises. Rohepööre maavarade kaevandamises pole mingisugune tühi sõnakõlks.

Praegu suudab kaevandusettevõte konkurentsis püsida üksnes tänu keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Lagastatud maa maha jätmine toob ettevõtjale üksnes rahalist kahju.

Tolmavate, tossavate ja kütust neelavate seadmete ülalpidamine pole mitte üksnes üle jõu käivalt kulukas, vaid need jäävad tootlikkuselt mäekõrguselt alla keskkonnasäästlikele masinatele.

Austria päritolu seadmed löövad nurru

Kaks aastat tagasi astus Paekivitoodete Tehase osaühing täiesti uude ajastusse, soetades tõenäoliselt maailma kõige uuenduslikuma seadmete kompleksi.

Lasnamäe elanikud vabanesid 2019. aastal Väo karjäärist pärit tolmust ja öisest mürast kui pandi tööle Austrias disainitud ning Tšehhi Keestracki tehases valminud hübriidmootoriga mobiilne kivipurustusmasin. Ligi miljon eurot maksnud seadme soetamist rahastas rohkem kui kolmandikuga SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ehk KIK.

Öise vahetuse järele kadus vajadus, sest Keestracki seade töötab vana statsionaarse liiniga võrreldes kaks korda suurema võimsusega.

Vajadus tööjõu järele vähenes ligi kolmandiku võrra. Vana statsionaarse seadme juurest lendas varem tuulega Lasnamäe poole palju tolmu, kuid nüüd vähendatakse tolmu hulka seadmesse integreeritud niisutitega. Samuti tekib palju vähem müra.

Hübriidmasin töötab nii elektriga kui ka diiselmootoriga. Elektriga töötamine on palju odavam, kuid näiteks alajaama lähedusest eemal saab tööd jätkata diiselmootoriga, mis toimib sarnaselt rongidele, kus diiselmootoriga toodetakse elektrienergiat. Diiselmootor kulutab tunnis 80 liitrit kütust, kuid tagab ikkagi suure kokkuhoiu võrreldes vananenud tehnoloogiatega.

Keestracki peakonstruktor Johann Prüwasseri rääkis uue tootmisliini avamisel, et nende toodetud kivipurustaja vähendab oluliselt CO2-ga tekitatavat keskkonnakahju. Kui seade töötab 2000 tundi aastas, siis tekitab see vanema põlvkonna kivipurustajatega võrreldes 400 000 kilogrammi vähem CO2 heitmeid.

Hea üllatus lasnamäelastele ja poliitikutele

“Ma ei oodanud, et see nii vaikselt töötab,” ütles kivipurustaja pidulikule käivitamisele tulnud majandusminister Taavi Aas siis Delfile.

Lasnamäelaste heaolu pärast südant valutanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kiitis samuti juhtivale uudiste portaalile nähtut. “Suur tootlikkus tagabki selle seadme keskkonnasõbralikkuse,” tõdes Kõlvart.

Keestracki kivipurustusmasin kujutab endast klassi võrra suuremat ja tootlikumat seadet, võrreldes Eestis seni kasutatavatega. Vanemad seadmed suudavad tunnis purustada 200 tonni kive, Keestrack saab hakkama 350–400 tonni kividega. Seade toodab aastas ligi 600 000 tonni killustikku.

Mobiilne purustusmasin sõidab ise pae murdmise koha juurde, mistõttu kaob ära kivi karjäärisisene vedu hiiglaslike karjäärikalluritega. Masina lindilt tuleb vastavalt kliendi tellimusele valmis toodang ning veoautod veavad killustiku otse ehitusobjektile.

Pikaajaline kogemus töötamisel otse Lasnamäe elurajooni külje all suunas Paekivitoodete Tehase kivi murdmisele hüdrovasaratega, ilma lõhkeainet kasutamata. See aga tähendab, et plahvatuste müra ja maa värisemine kaevandamisega enam kaasas ei käi.

Paekivitoodete Tehase osaühing tegutseb Keestracki tehase esindajana Eestis ja Lätis.

Paekivitoodete Tehase OÜ 2020

Töötajaid 70
Tootmismaht aastas 1,1 mln tonni
Käive 10,5 mln eurot
Kasum 1 mln eurot
Asutatud 1959

Paekivi kaevandamine liigub Jõelähtme valda

Paekivitoodete Tehase osaühing kavatseb veel enne Lasnamäe kõrval asuva Väo karjääri sulgemist taotleda kaevandusluba Jõelähtme vallas Maardu III leiukohas, kus paekivi vastab ehitustooraine kõrgeimatele kvaliteedinõudmistele.

Uus leiukoht võimaldab kliimaeesmärkidele vastavat kaevandamist, asudes betoonitehaste naabruses, kuid inimasustusest eemal.

Tegemist on piirkonnaga, kus lähima taluni jääb 800 meetrit ja lähima asula Kostivereni viis kilomeetrit. Seda ala läbivad kõikidest asulatest mööduvad teed, mis viivad nii Peterburi kui ka Tartu maanteele, tagades hõlpsa ühenduse ehitusmaterjalide tootjatega.

“Juhul, kui riik otsustab Maardu III alal kaevandada, langeb ära vajadus mitme väiksema ja keskkonda rohkem kahjustava paekivikarjääri avamiseks lähikonnas,” ütles Paekivitoodete Tehase OÜ juhatuse esimees Vladimir Libman.

“Kaugus eluasemetest tagab kogukonna vähima häirimise, teedevõrgu ja elektriliinide olemasolu välistab suures mahus uue taristu rajamise, lähedus olulistele ehitusobjektidele ja betoonitehastele vähendab transpordi saastet.”

Paekivitoodete Tehase OÜ kasutab Keestracki hübriidseid ja mobiilseid karjäärimasinaid, mille keskkonna jalajälg kujuneb vana tehnoloogiaga võrreldes märkimisväärselt väiksemaks, muuhulgas tekkiv müra ja tolm. Ettevõte hakkab karjääri rekultiveerima mäetöödega samal ajal, mille tagajärjel antakse maaomanikule üle juba suures osas taastatud loodusega ala.

Praegu Harjumaal kasutatavad paekivikarjäärid ammenduvad 5–7 aasta jooksul. Keskkonnaamet väljastas 08.01.2021 Paekivitoodete Tehasele geoloogilise uuringu loa Jõelähtme vallas asuvale riigile kuuluvale Maardu III alale, mis hõlmab kinnistuid Viimsi metskond 72, 73 ja Pruuli. Uuringuga täpsustatakse lubjakivi kasuliku kihi paksust, kvaliteeti ja kaevandamistingimusi.

Geoloogilised uuringud viis läbi OÜ Inseneribüroo Steiger. Välitöödele järgnevate laboratoorsete uuringutega selgitatakse maavara kvaliteet välja üksikasjalikult, koostatakse hüdrogeoloogilised mudelid ning lõpparuanne.

Välitööde käigus on kavas rajada 20 uuringupuurauku sügavusega kuni 20 m. Puuraugud läbimõõduga 122 mm jäävad alguses avatuks, et mõõta põhjavee taset ja teha hüdrogeoloogilisi katsetöid.

Puuraugud on kaetud pealt korgiga, tähistatud, looduses märgatavad ning nende sulgemine toimub kevadel vastavalt Viimsi metskond 73 kinnistul põlluharimisega tegeleva ettevõtte soovidele.

Paekivitoodete Tehase osaühing toetab igati Jõelähtme valla soovi muuta maavarade kaevandamise maksu jaotussüsteemi ja viia ellu kohaliku kogukonnaga kokku lepitud rekultiveerimisprojekt, mida edukalt teeme näiteks Väo karjääris.

Kahjuks on valla juhtkond võtnud äärmiselt ebaproduktiivse positsiooni ja kulutab suuri summasid kohtuvaidlustele valitsuse ja keskkonnaministeeriumiga.

Kivi võetakse välja, kuid auku järele ei jää

Esmakordselt Eestis rekultiveerib Paekivitoodete Tehase OÜ Väo karjääri nii, et see sarnaneb kaevandamisele eelnenud seisundile. Uus meetod annab kindlustunde, et mõnekümne aasta pärast saab tühjaks kaevandatud ala taas edukalt kasutusele võtta.

Kaevandusalade rekultiveerimine kuulub mäetööstusettevõtte kulukate kohustuste hulka ja selleks tuleb tavaliselt arvestada vahendeid igalt kaevandatud tonnilt. Karjääri ala endise seisundi ligilähedane taastamine osutus aga hoopis kasulikuks tegevuseks.

Levinud meetodiga kasvatatakse tühjaks ammutatud auk metsa täis ja sageli tekkib sinna keskele ka veesilm. Nii mõnegi karjääri puhul sarnaneb veesilm aastate möödudes vähem järvele, rohkem aga roiskuvale lombile.

Tallinna piirides asuv Väo karjääri ala kuulub riigile. Ligi 160 hektari suurune auk tõstetakse sorteeritud ehitusjäätmetega Peterburi maanteega samale tasemele.

Sinna saab ehitada tööstuslikuks kasutamiseks kuni kolmekorruselisi hooneid. Ühe lahenduse kohaselt Peterburi maanteega piirnev ligi 100 meetri laiune osa jääb täitmata, et pealinna olulisima sissesõidutee äärde oleks võimalik ehitada 14 meetri sügavuste parklatega kuni kaheksakordsed büroohooned. 70 hektarit kinnisvara arendamiseks sobivat maad tekib Väo karjääris juba nelja aasta pärast, kui kaevandamine Peterburi maantee ääres lõppeb.

Väo karjääris kogub ettevõte Tallinna ehitusjäätmed kokku, sorteerib. Ladustamiseks sobimatu kraam liigub edasi Jõelähtme prügilasse.

Ülejäänuga täidetakse karjääri. Pinnas kavatsetakse tõsta karjääri põhjast kuni 14 meetri kõrgusele, et see saavutaks kaevandamisele eelnenud taseme. Tegemist on majanduslikult mõtteka ettevõtmisega, sest ehitusjäätmete ümbertöötamisega kaetakse kõik rekultiveerimise kulud. Kõikidest normidest kinni pidades võib rekultiveerimine kujuneda kasumlikuks tegevuseks.

Projekti järgi annab Väos asuva 170 hektari suuruse ja 14 meetri sügavuse augu täitmine 20 aasta jooksul tööd 15 inimesele. Kokku mahub sinna seitse miljonit kuupmeetrit ehitusjäätmeid.

Väo karjääris jätkub kaevandatavat lubjakivi ligi viieks aastaks, rekultiveerimistööd aga kestavad kuni 2039. aastani, sest selle aja jooksul suudetakse killustiku tootmisel tekkivat pae-savi segu karjääri hüdroisolatsiooni materjaliks töödelda.

Amsterdami ülikoolis tehtud ekspertiis näitas, et pae-savi segu on omadustelt ideaalne savi, mis vastab vee läbilaske omaduselt Euroopa normatiividega isolatsioonimaterjalidele kehtestatud rangeimatele nõuetele.

Uuendustele rajatud ettevõte

Alates 1959. aastast tegutsev Paekivitoodete Tehase OÜ on aastaid olnud Eesti suurimaks paekivikillustiku tootjaks, valmistades kuni 30% kohaliku turu mahtudest.

Peale erastamist on ettevõte pidevalt juurutanud uusi tehnoloogiad, näiteks lõhkamistevaba paekivi raimamine hüdrovasaratega või jääkidevaba tootmine, kasutades vesipuhastustehnoloogiaid. Aastate jooksul on turule toodud ainulaadsed tooted ja materjalid, mis märgatavalt suurendavad kohalike ehitusmaterjalide valikut ning samas võimaldavad ettevõttel ellu viia keskkonnasäästlikku tootmist.

Tänu koostööle ülikoolidega ning rahvusvahelistele kontaktidele on tehas järjepidevalt otsinud innovaatilisi lahendusi ning neid ka juurutanud. Väo karjääri on viimase kümne aasta jooksul soetatud CDE paesõelmete pesemisliin, Fraccaroli&Balzan filterpress, Haver Hydroclean – pesuseade, kõrgsurvepesur väikeste fraktsioonide jaoks, Benninghoven – sidumata segude liin ning 2016. aastal lisandus CAB paesõelmete pesemisliin. Kõik eelmainitud seadmed moodustavad kokku ühe tehnoloogilise liini, mis võimaldab täielikult kasutada väljatud maavara ning esmakordselt Eestis muuta paekivi kasutamise jääkidevabaks.

Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine muutis kunagise tehniliselt ja tehnoloogiliselt vähearenenud “nõukoguliku” ettevõtte kaasaegseks euroopalikuks äriühinguks. Hoolimata tagasilöökidest, mis tabasid ettevõtet eelmiste majanduskriiside ajal, oleme suutnud investeeringuid uude tehnikasse kasvatada enam kui viiekordseks ning oleme jätkuvalt tehniline liider meie sektoris. Kvaliteetse materjali tootmiseks oleme investeerinud nii tehnikasse kui ka töötajate koolitusse ning omame kaasaegset laborit, mis teostab kvaliteedi kontrolli iga väljastatud partii kohta.