Kortereid, büroosid, tootmispindu ning muudki ostetakse-müüakse päevas kümneid. Pärast tehingut võib aga ootamatult selguda, et pindadel pole soojapidavust, naabrid on lärmakad või tilgub katus läbi. Mida sellisel juhul ette võtta või mida enne tehingut jälgida?

Raid&Ko maakler Merike Käveri soovitus kõlab lihtsalt: ärge ostke põrsast kotis, vaid vaadake korter, maja või muu pind enne tehinguni jõudmist hoolega üle. Oluline on silmas pidada tõsiasja, et kinnisvara puuduste varjamine toob müüjale kaasa vastutuse. Ehk lihtsamalt: müüja vastutus ei lõpe müügilepingu allkirjastamisega. “Seadusandja on pannud müüjale vastutuse ehitisel või korteril esinevate varjatud puuduste eest. Seega ei lõpe seaduse järgi müüja vastutus pelgalt sellega, et ostja on soetatavat kinnisvara (korterit, maja) oma silmaga näinud,” rõhutab maakler.

Reegel on, et elamukinnisvara peab vastama eluruumi nõuetele ja peab olema elamiseks kõlbulik. Piisavate elutingimuste all mõeldakse kõige lihtsamaid asju nagu toimivat veevarustust, kanalisatsiooni, normaalset siseõhu temperatuuri, piisaval määral päevavalgust. Samuti arvestatakse selle alla ka suurema müra puudumist, piisava ventilatsiooni olemasolu, ebameeldivate lõhnade ning kahjurite puudumist, rahumeelseid naabreid jms. Kindlasti oleks hea teada, kas hoones või korteris on tehtud mingeid ümberehitusi, kas selle kohta on tehtud projekt. Maakler võiks kõiki vigu ning puudusi ka objekti müües teadma, et seda infot ka ostjale edastada. Ka neid vigu, mis tulevad „võib-olla“ välja aastate pärast. “Ei tohi olla sellist suhtumist, et ostjale see praegu näha pole, las siis jääda. Pole meie asi, mis siis juhtub kui korter juba müüdud. Näiteks uputas antud korterit kunagi ülemise korruse korter. Teie korter kuivas küll ära, aga niiskus võis jääda kuskile põrandakatete või seina vahele ja hiljem võib hakata sealt levima hallitus ,” hoiatab Käver.

Miks ahi ei küta või põrand laguneb

Omaette teema on küttekolded ehk ahjud, pliidid ja kaminad. Näiteks ostetakse korter või maja keset palavat suve. Ahju saab kütta ning küttekolded oleks nagu töökorras, aga kas sellest ka piisab, et maja soojaks läheb? “Loomulikult on sooja mõiste erinevate inimeste jaoks erinev. Mõnele piisab +16-17st. Teine külmetab ka +25-ga,” ütleb Merike Käver. Kui müüja aga ausalt räägib, et lõõrid on umbes, korstnapühkija pole ammu käinud või maja on vana ja soojustus seinte vahelt on ajaga kadunud, siis oleks mõistlik panna see info ka lepingusse kirja ja seega lepingut allkirjastades kinnitab ostja, et on antud probleemidest teadlik ja lepib nendega.

Nagu eelnevalt öeldud, siis jääb müüja ka pärast müügitehingut vastutama puuduste eest, mida ostja ostmishetkel ei näinud või ei teadnud. Levinumad ongi näiteks sellised asjad, mida kohe ei näe, näiteks, kas tehnosüsteemid on korras, kas elektrisüsteem toimib korralikult, kas elamu on soojapidav, kas on olnud veekahjustusi ja sellest tekkinud tagajärgi jne.

„Korterit ostes peaks ostja tundma huvi ka selle vastu kas majas on toimiv korteriühistu, kas ühistus toimuvad üldkoosolekud, milliseid suuremaid remonttöid on majas tehtud või planeeritakse teha, kui suured on korteriühistu rahalised kohustused (remondilaen) jne. Kui ühistu on võtnud laenu, kas ühistu suudab neid tasuda ja pole võlglane. Kas ja kui suures mahus on kortermajas võlglasi. Sellised kohustused hõlmavad ju kõiki ühistu liikmeid, seega ka korteri ostjat antud majas” ütleb Merike Käver.

Olge tehingutega hoolikas

Kõik kinnisasja juurde kuuluvad dokumendid peavad samuti vastama lepingutingimustele. Kõik ehitised peavad olema kantud ehitusregistrisse. Eramute puhul on ka oluline teada, et kui mõni kinnistul asuv ehitis ei ole registrisse kantud, tuleb see ka müügilepingus ära märkida. Ülioluline on elamukinnisvara puhul, et tehtud ehitustööde kohta on koostatud projekt, on olemas ehitusluba ja kasutusluba. Viimaste puudumine ei takista siiski müügitehingu sõlmimist. Aga ostja peab olema sellest kindlasti teadlik.
Aga elamispinna üürimine? Kuidas on siis vead ning puudused lahendatud?

“Tahad näiteks üüritavas korteris teha päeval ja õhtul rahulikult tööd ehk sa töötad kodukontoris. Naabrid aga peavad alalõpmata pidu ja ei lase rahulikult olla,” toob Käver näite. Ta õpetab: küsi ja uuri võimalikult palju. Kui sa ise ei küsi ja pärast nurised vigade üle, siis oled ise kannataja. “Üürileandja poolt oleks aga igati viisakas vigadest ja puudustest rääkida,” lisab ta.

Teave

Mida majas, korteris ja büroos jälgida?

Vaata üle torud, radiaatorid, juhtmestik ja kaabeldus, põrandakatted, aknad ja rõdud. Et uksed ja aknad sulguksid korralikult ning turvasüsteemid töötaksid. Uuri, kas korteril või kogu majal on kindlustus.
Kui hoone on sadu aastaid vana, siis kontrolli/küsi, kas soojustus on paigas või seinad hõredad. Kas talad, katusekonstruktsioonid ja muu selline on korras. Samuti seda, kas põrand katte alt ei mädane. “Näiteks on köögis või esikus uus laminaat, selle all vana laudpõrand ning selle all omakorda lausa muldpõrand, mis vanade majade puhul pole üldse üllatav” toob Käver näite.

Vanade majade juures on tarvis jälgida ka seda, kas vee- ning kanalisatsioonitorud on soojustatud või on veetud need suisa õuest või kütmata keldrist läbi. Seeda miinuskraadidega oled probleemi ees kus vesi on torudes külmunud.

Büroopindadel on tähtis jälgida ka naabreid, kas naabrite tegevus hakkab häirima sinu büroo tööd ja kliente või mitte. „Samuti seda, kes hoonet haldab ja kelle poole murede korral pöörduda. Samuti on tähtis eelnevalt teada ja kokku leppida, kas antud büroopinnal võib teha ise remonti, lammutada vaheseinu või vastupidi, neid hoopis juurde ehitada. Selline punkt on tähtis ka elamispindadel: kas ümberehituse jaoks on olemas vastavad load ning projekt,” ütleb Käver. Selliseid asju tuleb kontrollida eriti täpselt pangalaenuga ostu sooritades.

Möbleeritud elamispindade ostmisel ja üürimisel tuleb vaadata üle, mis korteris täpselt olemas on ja millises seisukorras. Millises olukorras on mööbel, köögitarvikud- ja kodumasinad (nõudepesumasin, pesumasin jne), isegi põrandakattematerjal jne. Ning see kõik tuleks ka lepingus täpsemalt fikseerida (fotod, tootja nimed jne). Praktikas on ette tulnud küll juhtumeid, et „selle hinna sisse jääb kogu sisustus (mööbel, valgustid, majapidamistehnika)“ ja kui uus omanik saab võtmed kätte ning läheb äsja soetatud elamispinnale, selgub, et kena kaasaegne mööbel on välja vahetatud vana kulunud mööbli vastu, kallid luksuslikud lühtrid on välja vahetatud kõige odavamate vastu ning majapidamistehnika ei kannata üldse kriitikat.