Sa oled laulja ja popartist. Kuidas tekkis mõte minna õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli?

Läbi juhuse sattusin ma kõigepealt tööle Merivälja Pansionisse. Esinesin seal ühel päikselisel kevadpäeval ja pärast kontserti tehti mulle majas ekskursioon. Täiesti spontaanselt ütlesin, et teate, ma tuleks siia hea meelega tööle. Juhataja arvas, et teen nalja, aga jaa, pärast 20-minutist vestlust olingi tööle vormistatud ja valmis nädala pärast tööga pihta hakkama.

Kuna uue seaduse kohaselt peab täiskohaga hooldajal olema haridus, siis järgmine samm oli kooli minek. Taas kord uus ja huvitav olukord minu elus, mida ma üldse ei planeerinud.

Koolis läheb mul hästi ja olen enda üle uhke, et julgesin sellise sammu astuda.

Kas kolme poja kõrvalt haridust omandada keeruline ei ole?

Laste kõrvalt hariduse omandamine on täpselt nii keeruline, kui keeruliseks selle ise mõtled. Kõigega saab elus hakkama, kui vaid tahtmist on. Kõigepealt tuleb õppida aega planeerima, tuleb seada endale eesmärgid, tuleb lähedastega läbi rääkida, kas nad on nõus ja ka soovivad sind sellel teekonnal toetada. Lapsed pole kindlasti mitte takistus, vaid pigem motivatsioon õppimiseks.

Miks hakkasid sa kõrgkoolis just hooldustöötaja õppekava töökohapõhise rühma õpilaseks?

Kooli astudes ma juba töötasin hooldajana ja kuna sellele töökohale minek tuli üleöö, siis loomulikult, et tunda ennast oma töös kindlamalt ja olla veelgi parem, on vaja õppida.

Alguses on see päris hirmuäratav. Sul on soov seda tööd teha, isegi võib öelda kutsumus seda tööd teha, aga teadmisi napib. Ma googeldasin päris palju, et olla oma töös hea, tüütasin oma küsimustega ära vist kõik töökaaslased, aga ma ise sain kindlust juurde. Kooli minek oli nagu täpp i-le. Mind juhendavad ja õpetavad professionaalid, oma ala parimad ja mul on neilt nii palju õppida.

Eakatega töötamine on nagu aja seiskamine. Paljud elavad hetkes ja see hetk võib korduda iga päev. Ma olen õppinud tohutult kannatlikkust, erinevate olukordade lahendamise kunsti, psühholoogiat ja saanud ka tänu sellele head tagasisidet klientidelt. See ongi minu jaoks oluline. Pakkuda parimat teenindust ja teada, et mu hoolealused usaldavad end minu hoolde ja on minu tööga rahul.

Mitu tundi nädalas kulub õpingutele, mitu tundi tööle?

Kodus õppimisega saan hakkama umbes 5–6 tunniga nädalas, aga töö juures on vaja mõnikord olla kuni 60 tundi ühe nädala jooksul.

Olgem ausad – ega hooldaja elukutse ei ole elukutsete topis ja töötajaid napib. Samas on see ääretult vajalik töö ja see on töö, mis niipea ära ei kao. Elanikkond vananeb ja abikäsi selles valdkonnas on väga-väga vaja.

Sa töötad sotsiaalvaldkonnas eakatega. Millised on nende peamised mured?

Olles töötanud nüüd eakatega pisut üle aasta, tundub mulle, et eakate üks peamistest muredest on see, et nad kaotavad elurõõmu ja koos sellega kaob ka kõik muu. Nad vajavad oma lähedasi, suhtlemist nendega, sooja atmosfääri, huumorit, tunnet, et nad on endiselt kellelegi vajalikud.

Kui kõik see on olemas, pole ka suuri muresid. See on minu kui hooldaja vaatenurk.

Millised helgeid hetki õpingud ja töö pakuvad?

Ma olen rõõmus, et lisaks muusikale saan tegeleda ka sellise tööga. Jaa, mõnikord on raske, mõnikord on väga raske, kõik kasvab ülepea ja mõtled – uhh, millega ma ennast sidunud olen. Kui aga saad pisut hinge tõmmata, kõik oma peas selgeks mõelda, mõistad, et lihtsat tööd ja lihtsat õppimist ei ole olemas. Inimestel, kellel ei ole tööd ja kes ei suuda või ei soovi õppida, neil on raske. See hetk, kui sa seda mõistad, ongi helge hetk.

Ja üldse on kõik siiski mõtlemises kinni. Hetked tuleb helgeks mõelda.

Keda sa oma juhendajatest sooviksid esile tõsta?

Olen oma juhendajatelt õppinud väga palju, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on suurepärased õpetajad, nad on tohutult vaeva näinud, et oma materjal meile huvitavaks teha, nad annavad aega ja arvestavad meiega väga palju.

See on meeletult motiveeriv, kui sinu tehtud tööd saavad head vastukaja ja isegi väike kriitika on motiveeriv. Mulle sobib see kõik, kui selle kõrval jääb alles ka inimlikkus.

Kui meie juhendaja Maarika Tõnts klassiruumi astub, on tunne, et ingel isiklikult räägib meiega.

Miks sinu arvates on just Tallinna Tervishoiu Kõrgkool see koht, kus eriala omandada?

Oma mõtetes soovin juba edasi õppida õeks. Tunnen, et selles koolis saan ma väga hea hariduse. Ega kõik kohe ka meelde ei jää, aga reaalsetes olukordades meenub kuuldu ja õpitu.

Siinsed õpetajad on oma ala parimad ja see annab kindlustunde, mis omakorda selles koolis õppimise lihtsaks teeb. Kooli uksest sisse astudes on kohe väga hea emotsioon. See avarus ja suurepärased tingimused õppimiseks on muljetavaldavad. Mul ei ole teiste koolidega kogemusi ja võrdlusmomenti.

Tunne, et olen õiges kohas, tekkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hetkega ja see teebki selle kooli kohaks, kus soovin oma kooliteed jätkata.