Kuusalu valla Salmistu küla Sepa talu maadel seisab kuue aastakümne eest valminud saunake, mille eesruumi suuruseks on ei rohkem ega vähem kui kaks korda kaks meetrit. Selles tagasihoidlikus toas alustas Kristiin-Heleen Krillo 4. juunil Tai massaaži teenuse pakkumisega.
Kui maakonnaleht viis päeva hiljem massööriga tutvust tegi, oli Kristiin-Heleenil käsil juba kolmeteistkümnes klient, äsja Tallinnas 24-tunnise vahetuse lõpetanud kaitseväelane Kristohver Krasmus, kes elab Kuusalu alevikus.
“Mõnus on, hästi mõnus on. Ma tunnen surinat varvaste otsas,” ütles Kristohver Harju Elule, ehkki parasjagu masseeriti tema õlalihaseid ja selga. “Veri hakkab ringi käima, ainevahetus hakkab tööle,” lisas Kristiin-Heleen.
Kaelast varvasteni
“Alaselg jääb kangeks. See ongi põhiline probleem. Sa kas võimled või venitad või tuledki massaaži,” arvas mees. Varasemalt käis Kristohver massaažis Kuusalu ambulatooriumis ja Tallinnas. Mis meeldib Salmistu puhul? “Muusika, hubane ruum,” kiitis ta.
“See on keldi muusika. Ma leidsin selle YouTube’ist. See ongi ainuke kolmetunnine pala, mis mul käib. Kuna ma alustasin alles neljapäeval (4. juunil – AT), siis ma ei ole veel jõudnud leida midagi muud,” selgitas Kristiin-Heleen.
Kristiin-Heleen kaitseväelane Kristohveri masseerimas. Kolme tundi tema massaaž siiski ei kesta. “Poolteist tundi on kõige pikem. Ma jõuan praegu kolm massaaži päevas teha. Rohkem ei jõua, sest mul ei ole nii palju kogemust. Päeva lõpuks on käed valusad. Siis tuleb ennast natuke mudida ja pingeid maandada,” rääkis naine.
Kristohveriga oli tal kokku lepitud tunni aja pikkune õlimassaaž. “Baasõliks on mandliõli või avokaadoõli, millele ma lisan näiteks apelsiniekstrakti või sidrunheina, mis on lõõgastava toimega. See parandab vaimuselgust ja emotsionaalset tasakaalu,” rääkis massöör.
Reie tagakülje masseerimine. “Õlimassaaži puhul ma alustan alati seljaga. Siis ma lähen sääremarjade ja reite tagakülgedele juurde. Järgnevad jalatallad. Siis klient pöörab end ümber. Masseerin reite eesosasid, käsi, käelaba ja käevart, siis jälle natukene õlgu ja kaela. Siis ongi kõik,” täpsustas Kristiin-Heleen.
Berliinist Salmistu külla
Tai massaaž jaguneb neljaks alaliigiks. Lisaks õlimassaažile tehakse laual ka punktmassaaži ja jalamassaaži, kontoriinimeste tarbeks on välja töötatud toolimassaaž.
Varvasteni välja. Fotod Andres Tohver Mis ikkagi tõi Kristiin-Heleeni massööri elukutse juurde? “Mul oli mitu aastat peas selline idee. Mulle meeldib väga inimesi aidata. Ma tunnen, et mu kätes on mingi energia. Kui ma olin niisama mudinud oma töökaaslasi laua taga, siis öeldi mulle, et tead, sul on tõesti nii head käed, et mine, proovi, ehk sellest võib asja saada,“ selgitas ta.
Et naine tegutses parasjagu Berliinis ühe idufirma kliendihaldurina, omandas ta massöörikutse samas linnas Tai massaaži koolis hispaanlane Jorge Márquez Graffigna käe all. “See kestis kolm-neli kuud pluss veel praktika.” Diplom pisteti pihku tänavu 2. märtsil.
Massööripraksist ei avanud ta siiski Saksamaa pealinnas, vaid hoopis Salmistu külas vanematele kuuluva Sepa talu sauna eesruumis. “Kui sa seda õue vaatad, siin on nii mõnus,” arvas Kristiin-Heleen.
Esmalt võeti sauna seintelt maha vineer, et ruum muutuks hubaseks. “Suvi ju on käes. Suvel ja isegi sügisel saab siin teha massaaži. Talvel muidu see ruum läheb hästi külmaks. Siis võib-olla peab ruumi ära soojustama,“ arutles naine.
Igapäevaselt elab Berliinist kodukülla naasnud naine sauna kõrval ümberehitatud talumajas koos ema Ene ja vanaema Lempiga. Pereisa Kalev – nii nagu see Eesti maapiirkondades tavaline kipub olema – töötab Soomes.
“Mis inimestele väga meeldib, kui nad siin pikali on? Kõigepealt see, et nad on looduses, mere ääres. Linnud laulavad, kuked kirevad. Vahepeal natuke koer haugatab. Sellel ruumil on hea energia, hea aura,“ arvas Kristiin-Heleen.
On keeruline aeg
Koroonakriis on ometi toonud välja ka massööri ameti kitsaskohad. “Ma olen väga tänulik selle eest, et mul seegi võimalus on. Praegu on väga keeruline aeg. Hotellid ja spaad on ju kinni. Sealsed massöörid peavad töötama kas kodus või muud tööd tegema,“ ütles naine.
“Teen nii palju, kui jaksan. Tuleb nii palju inimesi, kui tuleb. Eks siis on näha. Ei maksa ette mõelda nii palju,” ei tahtnud ta samas elu liiga tõsiselt võtta.
Optimismiks annab alust seik, et on tekkinud korduvkliendid. “Üks inimene on juba kaks korda käinud ja pani kolmanda aja kirja,“ rõõmustas Kristiin-Heleen.
Ka Kristohver teatas, et tuleb tagasi Salmistu sauna. “Aega kokku veel leppinud ei ole, aga kirjutan. Töögraafik tuleb enne üle vaadata.”
Kristiin-Heleeni kaugemaks unistuseks on täiendõpe Mustamäel Eesti massaaži- ja teraapiakoolis. “Mul ei ole kiiret kuskile,“ ütles ta samas. “Siin Salmistul ma saan kogemust. Vaatan, kuidas suvel läheb. Siis vaatame edasi,” lõpetas ta mõttekäigu.