Seitset muuseumi ühendava Tallinna Linnamuuseumi südameks võib pidada Linnamuuseumi Kaupmehemaja, mis annab pildi Tallinna ja selle kodanike ajaloost läbi sajandite. Muuseumiga aja jooksul liidetud filiaalid tutvustavad igaüks mõnda valdkonda lähemalt.

Muuseumi Vene tänaval asuvat Kaupmehemaja tutvustab selle juhataja Made Isak. Tema sõnul on majas vaadata nii püsinäitus kui ka kaks ajutist näitust. Lisaks asub keldris nn avatud hoidla, sest kõik asjad ei mahu paraku näitusele. Ja hoidlad on tavaliselt publikule suletud alad. Nüüd saab keldris imetleda keraamikat ja portselan- ning vasknõusid alates vanemast ajast kuni tänapäevani.

Ajaliselt kaugem on näitus Tallinna Toomkoolist. Mullu sügisel tähistas Tallinna ja kogu Eesti vanim haridusasutus enda 800. suurjuubelit. Näitus annab ülevaate kooli ja Eesti hariduse loost. Eraldi osa käsitleb kooli taastamist aastal 2011 juba eestikeelsena. Fuajees on vaadata kooli tuntud vilistlaste (K. E. v Baer, E. Ahrens, A. J. v Krusenstern, R. Nurkse jt.) portreed ning raamatud.

Eraldi tuba on pühendatud elule klassis ja karistustele koolis.

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum pakub ligi kilomeetripikkust rännakut linna kaitsmise sajanditepikkusesse ajalukku maa all ja maa peal ning tornides ja kaitsekäikudes. Fotod Tallinna linnamuuseum 

Teine ajutine näitus Vene tänaval on “Epp ja Madis Eelmaa: koos itta ja läände”. See on juba teine väljapanek linnamuuseumi sarjast “Kogu ja lugu”. Tutvustatakse tallinlaste loodud kollektsiooni, millest on näitusele välja pandud mitmekülgne valik portselan- ja kristallesemeid ning eksootilisi kunstitöid.

Vene tänava hoone on pärit keskajast. Kõik korrused ei ole loomulikult läbini keskaegsed, sest neid on aegade jooksul ümber ehitatud ja täiendatud. “Aga kelder on hoone kõige vanem osa. Selle ruumides saabki näha avatud hoidla näitust. Täpsemalt keraamikat, mis on pärit Tallinna kodudest.

Eraldi on väljas Eestis toodetud keraamika ning portselan. Olemas on ka mahumõõtude anumad ning väikesed kirikukellad. Vanim objekt on aga kaev, mis on tänaseks küll kuiv.

“Enne tühjakskaevamist oli selles prügiauk. Aga teatavasti on prügiaugud arheoloogidele tihti kullaugud. Nii ka see kaev, kus oli mitut sorti leiumaterjali,” ütleb Isak.

Kuidas tekkis Tallinn?

Vene tänava fuajees on osad eksponaadid pärit maja sisekujundusest. Täpsemalt on alles suurepärane barokktrepp ning ka mantelkorstna kõige alumine osa ehk köök. Korsten ise ulatud loomulikult katuseni.

Püsiekspositsioon keskendub Tallinnale ja selle loole läbi aastasadade. Linna algus ja suurim tuiksoon oli sadamas. “Sest kui vähegi võimalik, siis mindi ja tuldi linna laevaga. Loomulikult käis läbi selle kaubavahetus Tallinnal teiste Hansaliidu linnadega samuti meritsi.

Näitusel saavad vastuse küsimused: Kuidas ja millal Tallinna tekkis? Kas alguse aastad on 1154, 1219 või hoopis 1238? Kui Taani kuningas Waldemar II aastal 1219 põhjarannikule jõudis, siis mida ta eest leidis? Ja kuidas väikeasulast sai paari inimpõlvega juba tõsiseltvõetav Euroopa linn?

Saab katsuda hansakoget

Kui tavaliselt on väljapanekute eksponaatide katsumine keelatud, siis Vene tänava hoone ühes saalis saavad soovijad ennast kujutada sõitma hansakogel. “Täpsemalt saab ja tohib mudelil purjeid heisata ja rehvida, ankrut hiivata ning kaupa lossida,” ütleb Isak.

Näha on ka kultuurkihi läbilõige muinasajast kuni 21. sajandini. Samas on väljas püsinäituse vanim ese ehk kivikirves. Näha saab 1952. aastal valminud Raekoja tuulelippu Vana Toomas. “Suviti on plaanis ka Tooma ekskursioonid, kus kunagise sõjasulase ema ehk Kala Mai räägib pojast, legendist ja keskajast. Vana Toomas oli ju sünnilt Kalamaja poiss,” täpsustab Made Isak.

Ilmselt üks suuremaid ekspositsiooni ehteid on Pirita kloostri kaevamistelt ehk 1970. aastate lõpus leitud reliikvia. Hilisemad uuringud näitavad, et luud on kuulunud 4. ja 11. sajandil pärast Kristust elanud inimestele. Ilmselt tõi Birgitta ordu need 15. sajandil Tallinna kaasa. Väljas on ka Raekoja privileegide laegas, Raekoja seinavaibad ja Tallinna timuka mõõk.

Suurim eksponaat on muuseumis Tallinna vanalinna ja bastionide makett aastast 1825. Oleviste kirikust on maketil alles vaid müürid, sest rajatis põles 1820. varemeteks. “Samas on alles Raekoja platsi Vaekoda ning Harju tänava hävinud hoonestus,” räägib Isak.

Vaata lisa www. linnamuuseum.ee.

Muuseumi seitse maja

Tallinna Linnamuuseumi moodustavad seitse muuseumi on ühiselt välja töötanud 2020. aasta erilisust arvestava suvekava. Tavapärasest rohkem pakutakse tänavu muuseumiüritusi ja ekskursioone kohalikule Eesti külastajale. Arvestatakse ka nendega, kes talviste haridus- ja publikuprogrammide jooksul ei pruugi muuseumi ega ka Tallinna vanalinnagi sattuda.

Just nüüd on parim aeg teha tutvust Tallinna tuntud ja tundmatute aaretega. Suvise linna mõnusid saab nautida koos nii linna kui linnamuuseumit tutvustavate tuuridega, käia läbi mitmelt näituselt, seigelda koos Vanalinna vennaskonnaga ja avastada Taaniaegset või punkarite põrandaalust Tallinna.

Varasematest aastatest rohkem on muuseumi giidid tulnud taas muuseumihoonetest välja linnaruumi. Läbi vanalinna või Kadrioru kulgevad teemaekskursioonid ka muuseumihoonetes toimuvate näitustega.
Tänavuses tulipunktis on endiselt 800-aastase linna kõige varasem, Taaniaegne kihistus, aga tutvust tehakse ka veidi nooremate eeslinnade salapärase arenguga, mida alles viimasel ajal on väljakaevamiste abil lähemalt tundma õpitud.

Kalamaja muuseum tutvustab siinse eestlasest linnakodaniku lugu, alates nendest ühe tuntuma – Vana Toomaga. Kadrioru ekskursioonid seovad Eesti vanimat muuseumi, Peeter I maja ja alati noort Lastemuuseum Miiamillat.