Kolga on meie oludes tõeline hiigelmõis ja üks vanemaid Eestis, mille ajalugu ulatub peaaegu 800 aasta taha. Esmamainimine oli 1239.a, kus Kolga (Kolck, Colko) kuulus Taani kuninga Waldemari pojale hertsog Kanutile (Knud), kes hiljem müüs valduse koos suure maa-alaga Gotlandi Roma kloostrile.
Alates ristiusustamise algusest said mungad Taani kuningalt kingiks ulatuslikke maavaldusi. Kolga pakkus häid võimalusi kalakasvatuseks, algselt ehitati konvendihoone. Ordudel olid kindlustatud kivihooned, mida hakati kõikjal ehitama pärast 1343.a ülestõusu. Tsistertslased vahetasid 1519.a Kolga kuningas Christianiga Taanis asuvate maade vastu ja mõis käis seejärel mitmeid kordi käest kätte. 1551.a läks Kolga taas Taani kuningale. Pidevad omanike vahetused ja sõjad ei võimaldanud 16. saj suuremaid ehitustöid ette võtta.
Reformatsioon ja Liivi sõda olid muutnud Kolga eramõisaks, kuid alates 1558.a sai sellest kroonumõis, mida valitseti Vene vägede käes olevast Rakverest. 1581.a vallutasid Rootsi väed põhjaranniku ja Narva. Rootsi kuningas Johann III kinkis samal aastal mõisa oma tunnustatud väejuhile, prantslasele Pontus De la Gardie´le, kelle valdusse jäi Kolga kuni 1585. aastani, mil ta ise hukkus. Mõisa päris ta poeg Jacob De la Gardie. 1602.a põletasid poolakad mõisa maha ning see jäi aastateks varemeisse. Kindralkuberner ja krahv Jacob De la Gardie laskis ehitada mõisa uue elumaja 1642.a. Hoone oli kahekorruseline suur kiviehitis ning kaetud roigaskatusega, mida 40 aasta pärast peeti juba vanaks. Maja mõõtmed olid ca 45 x 11 m. Jakobi ajal rajati barokkaed.
Lisaks pargile kasvas aias u 600 viljapuud ja isegi aprikoosid. Hiljem kuulus mõis Magnus De la Gardie`le ja alates 1658.a said abielu kaudu omanikeks Rootsi krahvid Stenbockid, kelle valdusse jäi Kolga kuni II Maailmasõjani. Christina–Chatarina Stenbock – De la Gardie testament (1689) määras Kolga, Kiiu, Kõnnu ja Loo majoraatmõisateks. Midagi ei tohtinud müüa ja pärandada sai ainult meesliini pidi. Kaks sajandit hiljem oli fideikomiss pankrotis. Teised mõisad müüdi maha ning Kolgast sai eraldi majoraatmõis.
Põhjasõjas laastati Kolga uuesti. 1765.a ehitati peahoone vanem osa, tiivad ja portikus pärinevad 1820.a Carl Magnus Stenbocki ajast. Seoses jõukuse kasvu ja uue moega ehitati baroksest mõisast kolme risaliidiga klassitsistlik palee. Vanast jäi alles kõrge viilkatusega osa. Keskrisaliidil on uhke sammasportikus koos arkaadiga, teise ja kolmanda korruse osa läbivad joonia sambad, mis annavad hoonele esindusliku ilme. Kolmnurkfrontoonil ilutseb mõisa vapp. Kahekorruseline saal rajati hoone vasakusse tiiba, mille dekoor moodustub ornamentaalsetest ja figuraalsetest historitsistlikest grisaille maalingutest, mis sarnanevad Peterburi kõrgklassitsismiga.
19.saj teises pooles ehitati väiksesse Loksa kalurikülla tellisetehas ja Kolka suur viinavabrik. Allakäik kestis terve 20. saj jooksul. Kohalikud inimesed mäletasid, et 1930-ndail oli mõis korrast ära. Pärast sõda tegeleti kõrvalhoonetes seakasvatusega. Endine laut, hilisem sigala ehitati lasteaiaks, siis ühiselamuks ja lõpuks külalistemajaks. Viinaköögis oli ladu ja peamajas algul Kostivere, siis Kahala sovhoos ning lõpuks Kirovi nim Näidiskalurikolhoosi üks kontoritest. Kahala sovhoosi ajal ehitati vanadele varemetele uuesti üles auringi ääres olevad endine laut (külalistemaja) ning tall. Peahoones asusid kontor, söökla, korterid, juuksur jne. Helmi Üpruse 1956.a kirjutisest võib lugeda, et peahoone suure saali lagi oli sisse langenud ning teise saali maalingud on vaja päästa, sest katus jookseb läbi. Hiljem saadi risaliitidele plekk-katused peale. 1990-ndate keskel oli veekahjustuste tõttu vestibüüli lagi ära pehkinud ning toestatud palkide- ja vineertahvlitega.
Praegu üritatakse hoonetele teha avariiremonte, et olukord ei läheks veel halvemaks. Edaspidiseks on suured plaanid kõik hooned korda teha ja erinevatel aladel tööle rakendada.
Viimase viie aasta jooksul on mõisas toimunud ja tulevad ka edaspidi kontserdid, teatrietendused, kino, peod ja väiksemad üritused. Tehakse hulgaliselt fotosessioone, telesaateid ja filme. Töötavad muuseum, galerii, pood ja kohvik. Ilmselt avatakse 2020.a osaliselt külalistemaja. Info https://www.facebook.com/KolgaSA
Tere tulemast Kolga mõisasse!
Omanäoline muuseum asub Kolga mõisa valitsejamajas.
Muuseum esindab kogu Kuusalu valda, püsiekspositsiooniga Kuusalu kihelkonna 64 küla. Seal asub Kolga mõisa krahvide tuba koos autentsete eksponaatidega. Lisaks püsinäitustele saab märtsi lõpuni näha Heli Männi rikkalikku nukumajade kogu ja näitust ,,Pühakiri – käsikirjast emakeelse piiblini“. Külastajatel on võimalik tellida mõisa peahoonesse ajaloo- ja legendituure.
Kolga muuseum on avatud 15. maini E-R 9-16, alates 16. maist T-P 10-18. Lisainfo tel. +372 6077 177, +372 5333 2299, e-post: kolga.muuseum@kuusalu.ee
Kolga Mõisa Galerii tegutseb peamajas.
Ruumide eripära koos kaasaegse kunstiga loovad näituste jaoks omapärase atmosfääri. Galeriis asub kohaliku toodanguga käsitöö- ja disainipood.
Saab tellida matka mõisa lühiümbruses ja tuuri häärberis, sügisõhtune laternamatk pakub nautimiseks kauneid hetki päikeseloojangust pimedani. Seiklusmängud, jõulu- ja kunstiprogrammid sobivad nii täiskasvanutele kui lastele.
Matkad toimuvad koostöös Lahemaa Retked OÜ-ga. Lisaks mõisa lähiümbrusele (Viru raba, Muuksi-Tsitre rajad, Majakivi matkarada) saab seigelda ka mujal Lahemaal, mille kirjeldused on leitavad Puhka Eesti, Keskonnahariduse lehelt ja FB Lahemaa Retked.
Galerii on avatud maist kuni septembri lõpuni neljapäevast pühapäevani. Jälgi meid FB: /kolgagalerii/ ja Instagrammis: kolga.galerii.
Toitlustus on peamajas asuvas kohvikus suvehooajal juunist kuni augusti lõpuni.
Turismigruppe toitlustab mõisa ruumides ettetellimisel kohalik catering Kodurestoran Johannes.
Info https://www.facebook.com/kodurestoran.johannes/, tel 5200600.