Eesti Vabaõhumuuseumis saab sel talvel osa millestki erakordsest. Üheks pimedaks talvekuuks täitub muuseumipark valguse, heli ja liikuvate piltidega ning avanevad uksed müstilise maailma salapärastesse lugudesse. Sümboolselt reedel, 13. detsembril puhutakse elu sisse iidsele muinasloole ning unustustehõlma vajanud mütoloogilistele tegelastele.

Vanade eestlaste uskumused ja muinasjutud on rikkalik varasalv, kust inspiratsiooni ammutada. Andres Noormets on võtnud aluseks ühe ennemuistse jutu ja loonud selle põhjal paeluva stsenaariumi kahest vennast, keda surm lahutab, kuid kes hiljem nii siin- kui sealilmas taas kokku saavad. See on lugu, kus aastakümned mahuvad ühte silmapilku ja kus truudus ning armastus on olulisimad väärtused.

Video- ja valgusetendus “Pööriöine pulmapidu” jõuab meieni Taavi Varmi loodud videoinstallatsioonides, mis on projitseeritud muuseumi talutarede, aida, tuuliku ja muude hoonete seintele ning katustele. Kuuest punktist koosneva elamusliku jalutuskäigu õhtuses muuseumipargis põimib tervikuks Ardo Ran Varrese helikujundus.

Vanarahvas uskus, et nende ümber on suur ja salapärane vaimude maailm. Valgustkartvaid tegelasi, keda vanad eestlased nägid, kuulsid ja kellega oma elus arvestasid, on põimitud ka valgusetendusse. Nii kohtab muinasloos kratte, koerakoonlasi, vanapaganat, murueide tütreid ja teisi Eesti mütoloogiast tuntud tegelasi. Ainult valitud õhtutel saavad külastajad üleloomuliku võime näha suletud majade sisse, kus toimetavad tegelased, keda palja silmaga ei näe ja kes haihtuvad koos kuke kolmanda kiremisega.

Vabaõhumuuseumi arhailine keskkond loob just õige atmosfääri, et nautida, kuidas lummuslik, kohati kõhedust tekitav, kuid helge lõpuga muinaslugu järk-järgult muuseumitarede seintel ja katustel avaneb. Kuna tegemist on jalutuskäiguga vabas õhus, tuleks kindlasti riietuda ilmale vastavalt. Kui huvi vanarahva uskumuste kohta on suurem, saab osaleda ka giidiga ekskursioonil. Müstilisest video- ja valgusetendusest “Pööriöine pulmapidu“ saab osa 13. detsembrist 13. jaanuarini.

Jõuluküla – jõuluuskumused ja imed läbi sajandite

Uskumuste teemaga on täidetud kogu jõuluaeg vabaõhumuuseumis. 14.–15. detsembril saab osa traditsioonilisest jõulukülast, mis tutvustab, kuidas meie jõuluaegsed tõekspidamised on aastate jooksul muutunud. Paganlikud kombed on segunenud kristlikega, vanad rahvatraditsioonid uute läänelike mõjutustega. Erinevatel aegadel on jõuluööl koju oodatud esivanemate hingi, võetud ette õnnetoovaid kombetalitusi, jutustatud lugusid Jeesuslapsest ning oodatud jõuluvana või päkapikke. On usutud jõuluimesse.

Jõulukülas on kõigil võimalus osa saada eri aegadel elanud perede jõuluuskumustest ja kommetest. Astudes sisse soojadesse taredesse, võib sattuda mõnest eelmisest ajastust pärit pühadepildikese sisse. 19. sajandi Köstriaseme talus saab kuulda Jeesuslapse sünnist ja jõulude sõnumist. Rehetoas võib igaüks endale õlgedest jõulukaunistuse meisterdada.
Kuie koolimajas saab osa 1887. aasta jõulupuust, koos lauldakse pühadelaule ja kaunistatakse jõulukuuske. Härjapea talus peetakse aga lõbusat vana-aastaõhtut ning oodatakse Näärimeest.

Pulga talu pererahvas on vana jõulukombe kohaselt toonud soojaks köetud rehetuppa õled. Nad tutvustavad vanu jõulukombeid ja jagavad näpunäiteid, kuidas oma peret kurja eest kaitsta.
Pikad pühad, eriti jõulu- ja nääriöö on hea aeg ennustamiseks ja tuleviku mõjutamiseks. Sepa talu peretütred jagavad uudishimulikele ennustustarkusi, Sepa peremees kutsub kõiki soovijaid sepikotta õnne valama. Nulli-Maie saunas pajatatakse aga põnevaid ja natuke kõhedaid muistseid lugusid talvisest pööriööst ja tegelastest, kes siis liikvel.
1930. aastate külapoes saab lisaks kauba uudistamisele ise jõulukaarte valmistada ning need heade soovidega teele panna.
Sassi-Jaani talu on jõuluehtes ning siia on peitu pugenud päkapikud. Rehemajas toimuvalt jõululaadalt saab osta kauneid kingitusi Eesti käsitöömeistritelt. Sutlepa kabelis kõlavad jõululaulud ning saab kuulata jõulupalvust.

Talsipühad ja talvised svjatkad – vana kalendri jõulupühad

Uue aasta alguses, 4. jaanuaril saab vabaõhumuuseumis osa Talsipühadest ja talvistest svjatkatest. Enamus slaavlasi tähistavad jõule vana kalendri järgi ehk 6. ja 7. jaanuaril. Kogu talviste pühade periood – svjatkad – kestab kuni 19. jaanuarini ehk Jeesuse ristimise päevani. Sel ajavahemikul ei tehta tööd, vaid rõõmustatakse Kristuse sündimise üle. 6. jaanuari õhtul minnakse pühakotta, kus on pikk ja väga kaunis palvus. Kas kohe jõuluööl või siis pühadeperioodil on oodata külalisi, kes kristlike laulude saatel majast majja käivad ja rõõmusõnumit kuulutavad. ”Hristoslaavitajad” kiidavad jumalat ja soovivad majarahvale kõike helget.

Svjatkate ajal käidi ka uisutamas, hobusaaniga sõitmas, külastati üksteist ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel ajal olid lubatud ka kelmused, võidi näiteks puuriit viia Peipsi järve, hobune magajatele voodipäitsisse siduda või ukse ette vett valada, et sellest jäätumisel liuväli saaks.
Vabaõhumuuseumi külastajad saavad osa õpitubadest, rahvamängudest ja jõukatsumistest. Valmivad pidupäevaroad ja esinevad vähemusrahvuste ansamblid. Kui talveilm seda lubab, saab ka suusatada, kelgutada ja hobusaaniga sõita.

Tänapäeval jõuludest rääkides mõtleme tihti just jõululaupäeva ja esimest jõulupüha. Vanarahvakalendri järgi aga kestavad jõulupühad üle kahe nädala alates toomapäevast 21. detsembril kuni nuudipäevani 13. jaanuaril. Erinevalt suvest oli talvel aega pikemalt pidutseda, siis olid põllutööd tehtud ja saak korjatud. Käidi üksteisel külas, vahetati väikeseid kingitusi ja söödi jõulu- ning nääriroogasid.
Pikkadest pühadest saab vabaõhumuuseumis viimast võtta 26. detsembrist – 12. jaanuarini pühadetoimetuste nädalatel. Just jõuluajal on hea varuda aega ja tulla koos oma lähedastega Rocca al Mare parkmetsa jalutama, kuulata vanas kabelis jumalateenistust ja astuda sisse taludesse, et perenaistega jõuluajast tera juttu puhuda.