Koroonaviirus on maskide kõrval meie igapäevaellu toonud veel ühe karmi mõiste: DESINFITSEERIMINE. See on tegevus, millest seni kõneldi peamiselt haiglate või toiduainetetööstuse puhul, kus oli kõrgendatud nakkusoht või tuli juba eos vältida igasuguste haigustekitajate levikut. Nüüd on aga desinfitseerimine saamas normiks meie igapäevaelus.
Miks?
Olgem ausad – kui ettevõte töötab ja selle juht on hooliv oma töötajate ja nende perede vastu, viib ta ettevõtte ruumides läbi perioodiliselt desinfitseerimisi.
Kui ettevõte ei tööta, aga plaanib töö taaskäivitamist, ka siis laseb hooliv juht enne oma inimeste naasmist töökohtadele ruumid desinfitseerida; ja kolmas moment: nüüd, mil oleme kõik kogenud, kui kiiresti võib nakkus levida ja millist kahju tekitada, oleks mõistlik kõigi ettevõtete ruumid desinfitseerida neli korda aastas, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas – edaspidiste ohtude vältimiseks profülaktika mõttes.
Mida kujutab endast desinfitseerimine?
Desinfitseerimisprotsess ei kujuta endast midagi keerulist ega üleliia kallist, võrreldes efektiga, mida see annab inimeste tervise säilitamisel ja turvalisuse tagamisel.
Eelnevalt kokkulepitud ajal tuleb teie ettevõttesse vastava väljaõppe saanud kaitseülikonnas ja respiratoorsete kaitsevahenditega varustatud inimene, kutsenimetusega desinfektor, kes siis peale mõningat ettevalmistustööd piserdab ruumides õhku desinfektanti. Selleks on spetsiaalne moodulaparaat ehk desodroon.
Desodroon vajab töötamiseks ning desinfeerimisprotsessi läbiviimiseks toitevoolu 220v. Mikroorganisme hävitava toimega desinfektant udutatakse laiali sprei ehk aerosoolina, mille 50 mikroni suurused osakesed õhus vabalt langema hakates kõik pinnad ühtlase nähtamatu kihiga katavad.
Tööpinnad (lauad, kapid jne) on tavaliselt alkoholitaluvusega, nii et desoaine neid ei kahjusta. Arvutiekraanid ja klaviatuurid ning teised kontoris olevad elektroonikaseadmed tuleks katta aga õhukese riide või kilega juhuks, kui desoainet peaks neile mingil põhjusel ettenähtust rohkem sattuma, et siis ei saaks elektroonika kahjustatud. Ka on mugav peale desinfitseerimist ja ventileerimist kohe katted eemaldades tööle asuda.
Desinfektant hävitab viiruse ka kaetud pindadelt. Desinfitseerimise vaheaegadel on soovitav kuvareid ja klaviatuure töötajatel ise desolapiga puhastada.
Tähelepanu: Tavalise mürgipritsiga või aiapritsiga töötlemine ei anna soovitud tulemust. Ka koristusfirmade poolne desinfitseerimisteenus võib anda väga tagasihoidliku tulemuse.
Tegemist on siiski biotsiidiga, ning biotsiidiseadusest tulenevalt tohib preparaadiga opereerida nn kutseline kasutaja. Teenusepakkujal peab ka olema sellekohane majandustegevuse registris lubatud registreering. Ühte olulist asja ei tohi unustada: tuletõrje alarm tuleb tööde ajaks välja lülitada!
NB! Last ootavad naised võiksid desinfitseerimise päeval töölt koju jääda või kui desinfitseerimine toimub keskpäeval, siis lahkuda töölt varem.
Viirustõrje kestus
Desinfitseerimine 40–100-ruutmeetrilises kontoriruumis kestab koos desinfitseerimisseadme ettevalmistusega orienteeruvalt 20 minutit.
Peale desinfitseerimist ei tohi kaitsevarustuseta inimesed ruumi siseneda vähemalt kaks tundi, sest esmalt tuleb ruumis/des lasta toimeainel korralikult mõjuda ning seejärel ruumid ventileerida või tuulutada. Tuulutamisele kulub mitte rohkem kui paar tundi, sundventilatsiooni korral on aeg natuke lühem.
Peale ventileerimist jääb ruumi küll veel mõningane spetsiifiline lõhn – meenutab hambaarstikabineti lõhna – aga see pole tervisele ohtlik.
Mida rohkem seda kindlam?
Mõni eriti püüdlik firmajuht arvab seda lugu lugedes, et laseb nüüd igal nädalal kontori ära desinfitseerida, mida rohkem seda kindlam? Nii ei ole see kindlasti, pigem vastupidi.
Liigse desinfitseerimisega hävitame kui mitte kõik, siis enamuse mikroorganismide populatsioonidest. See võib kaasa tuua allergeenide suurenenud mõju meie organismis.
Sellepärast pea meeles: sagedamini kui 15 päeva tagant täis- või ülddesinfitseerimist ruumides teha ei tohi. Võimalusel tuleks ruumi hoopis päikest lasta, ruume sagedasti õhutada. Päike on inimese sõber ja osade viiruse vaenlane. Pesemise vajalikkusest nakkuse edasikandumise vältimiseks on palju kõneldud.
Samamoodi levib patogeen aga ka jalanõude kaudu. Jalanõude tallaaluste suured mustrid on tõvestajatele nagu ballisaalid, hea koht paljunemiseks. Seega oleks kasulik ka jalanõusid aeg-ajalt desinfitseerida.
Kui nüüd kellelgi tekkis soov oma firmaruume desinfitseerida, siis praegu on sellest vaja kaks päeva ette teatada!
Control Lab OÜ, 5592 2680, info@controllab,ee
Mille vastu aitab desinfitseerimine
Ruumide desinfitseerimiseks kasutatav desinfektant on samade toimeainetega nagu apteekideski müüdavad kätepuhastuslahused (peamiseks koostisaineks alkohol), ainult kontsentreeritud, hävitades haigusetekitajaid tõhusamalt.
Desinfektandi toimespekter on järgmine: bakteritsiidne (hävitab ka salmonella- ja listeeriabakterid), fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv (sh HBV, HIV HCV ümbrisega viirused), tuberkulotsiidne, mükobakteritsiidne, polümaviiruse ja rotaviiruse vastane.
Covid tüvel on desinfektandiga töödeldud pindadelt edasi levimine olulisel määral nõrgestatud. Gripiviirus H5N1 töötluse puhul alkoholile vastupidavatelt pindadelt edasi levida ei suuda.