Ettevõte OÜ Skeleton Technologies avas 29. aprillil Viimsis Lubja külas esimese etapi uuest tootmisliinist. Täiel võimsusel töötades võimaldab liin kasvatada käivet aastas kuni 30 miljoni euroni. Idufirmast välja kasvanud Skeleton on juba praegu Euroopa juhtiv energiasalvestite tootja.
Tootmisliini esimese seadme käivitas president Toomas Hendrik Ilves. Kui liin lõplikult valmib, siis saab sellel toota aastas kuni pool miljonit superkondensaatorit. Investeeringu maht on 3,5 miljoni eurot.
Mõni nädal pärast avamist vastas Harju Elu küsimustele OÜ Skeleton Technologies tegevjuht Oliver Ahleberg.
Kuidas ja millal ettevõte alguse sai?
2009. aastal otsustasime Taavi Madiberkiga (praegune juhatuse esimees – A.V.) viia Tartu teadlaste poolt loodud tehnoloogia laborist tootmisse. Tartu Teaduspargis loodi Skeleton Technologies, mille peamine eesmärk oli superkondensaatorite arendamine ning tootmisse viimine.
Kas algusest peale on olnud toodangus vaid superkondensaatorid?
Ettevõtte alustehnoloogiaks on patenteeritud nanostruktuurse süsiniku platvormtehnoloogia, millega seoses tehti maailma juhtivate tehnoloogiafirmade ning arendusasutustega koostööd. Kuna sedavõrd suur potentsiaal saab tavapäraselt väikefirmale saatuslikuks, siis küsisime enda käest, milline tugeva turupotentsiaaliga rakendus on kõige lähemal turule. Selleks oli superkondensaator, millele otsustasime keskenduda. 2013. aastal liikusime superkondensaatori üksikelemendilt moodullahendusteni. Oleme välja arendanud moodulitele nii monitooringu kui juhtimistarkvara ja sobiva riistvara.
2015 otsustasime astuda veelgi sammu kliendile lähemale, pakkudes süsteemilahendusi. See tähendab, et lisaks saab ka vajalikke invertereid, konvertereid ning elektrimootorit.
Kuhu on ettevõtte toodangut eksporditud?
Meie kliendid on Saksa juhtivad autotööstused, Saksa ja Prantsuse elektribusside, hübriidveokite ning raudteesõidukite tootjad ning mitmed rahvusvahelised tööstusettevõtted. Kuigi enamik kliente meie tööstusharus nõuavad ranget konfidentsiaalsust, on siiski mõned kliendid avalikud. Näiteks Euroopa Kosmoseagentuur või Prantsuse hübriidveoki integraator Adgero.
Kuidas sattusite Viimsisse ning kui kaua tehast rajati?
Viimsisse kolisime tänu õnnelikule juhusele. Nimelt leidsime pinna, mis oli ehitatud kõrgtehnoloogiliseks tootmiseks. Pärast ümberehitusi, mis võtsid aega mõned kuud, saime sisse kolida ja alustada tööga. Oleme rendipinnal. Seega hoone ehitusega ei pidanud tegelema. Skeletoni meeskond koosneb täna rohkem kui 70 inimesest Eestist, Saksamaalt ning Soomest. Täna anname tööd kümnele Viimsi elanikule, aga alati otsime juurde.
Kas kahe aasta pärast võib loota, et Viimsis toodetu jõuab ka kosmosesse?
Skeleton Technologies viib praegu läbi Euroopa Kosmoseagentuuriga järelprojekti. Selle käigus arendab ettevõte välja superkondensaatoritest kosmosekõlbuliku mooduli. Superkondensaatoritest koosnev energiasalvesti oleks 60 korda kergem ja 30 korda efektiivsem kui akud, mida ESA oma satelliitidel praegu kasutab. Arvestades, et ühe kilogrammi orbiidile toimetamine maksab praegu umbes 9000 eurot, on ESA huvi põhjus ilmselge.
Praeguse plaani järgi peaksid esimesed kosmosekatsetused toimuma 2018. aastal. Peale nende edukat läbimist hakkavad meie superkondensaatorid asendama Euroopa satelliitides liitium-ioonakusid.
Superkondensaatoril on suur tulevik
• Oliver Ahlberg ütleb, et nende toodangul on suur perspektiiv. “Tesla ja SpaceXi asutaja Elon Musk on ennustanud, et superkondensaatorid on elektrisõidukite tulevik ja asendavad pikemas perspektiivis akusid,” selgitab Ahleberg.
• Need on saamas osakeseks igapäevasest tehnoloogiast. Uuringud näitavad, et 2025. aastaks on superkondensaatorite käive kasvanud rohkem kui 8 miljardi dollarini. Nendel põhinevad lahendused leiavad üha rohkem kasutamist transpordi, tööstuse ja taastuvenergiat kasutavates seadmetes, nii elektrienergia salvestuses, juhtimises kui ka ümberlülitustes.
• Superkondensaatorid on energia salvestamise seadmed, millel on oluliselt suurem võimsustihedus ja pikem elutsükkel kui tavalistel akudel. Kui tänaste liitiumioon patareide eluiga on keskmiselt 2000-3000 laadimistsüklit, siis superkondensaator peab vastu miljon tsüklit. Laadimisaeg on aga tavalisest akust 300 korda kiirem.