Alates märtsi lõpust tegutseb Tallinnas ja Harjumaal STEP-programm, mis keskendub 15–26-aastastele noortele, kes on olnud seadustega pahuksis. Programm aitab uuesti rajale neid noori, kes ei õpi või ei tööta, kuid tahavad seda siiski teha.
Sügisel kirjutas Harju Elu SA OK Arenduskeskuse programmist, mis hakkab aitama noori, kes on õigusrikkumise eest karistatud, ei õpi ega saa omal käel tööle. Tänavu kevadel käivitus nende programm STEP, mis on mõeldud 15–26-aastastele noortele, kes on toime pannud süütegusid ning kellel on oma minevikus tehtud tegude pärast raskusi uue elu alustamisega.
Erinevate uuringute andmetel on Eestis kuni 34 000 noort, kes ei õpi või ei tööta. Põhja-Eestis on õigusrikkumise taustaga oletuslikult 4-5000 noort, kes sobiksid STEP-programmi.
Mõne kuuga on programmiga liitnud 10 tööandjat, kes tegutsevad Tallinnas ning selle lähiümbruses. Linnast väljas programmiga liitnud ettevõtjad asuvad Harku, Rae, Anija ja Jõelähtme vallas ning põhiliselt pakuvad piirkonnad noortele tööd tootmise ja laonduse valdkonnas. Tallinnas on programmiga liitunud ka toitlustuses tegutsevad ettevõtted.
Värskeim juhtum
STEP-programmi arendusjuhi ja psühholoogi Mihkel Velströmi sõnul ei saa rääkida noorte puhul mingisugusest tüüpolukorrast, sest tema läheneb igale noorele juhtumipõhiselt. Mis puutub karistustesse, siis tema juurest on läbi käinud kõik paragrahvid peale seksuaalkuritegude.
Velströmi värskeim juhtum on noormehees, kes kandis vanglakaristust vägivallatsemise eest. „Enda karistuse kätte saanud, otsustas ta, et senine elu tema jaoks ei toimi. Kuid olles piisavalt kaua selles seadustele mittealluvas maailmas, on seadustega maailmas raske toime tulla,“ räägib Velström. Kuid pärast kolme kohtumist ja nõustamist oli Velströmile selge, et noormees võiks tööle minna. Lähiajal peaks tal olema tööintervjuu autoteeninduse valdkonna ametile.
Avatud kaardid
STEP-programmi põhimõte on, et tööle ei võeta õigusrikkumine, vaid inimene. Programmis on oluline, et noorel endal on tahe selles osaleda ning ta tunneb huvi töökoha leidmise vastu.
Tööandjatele soovitatakse ainult neid noori, kes tõesti tahavad tööd teha. Mõistagi on tööandjal alati võimalus öelda, et ta ei soovi just sellist noort tööle võtta. Tööandja ja STEPi koostöö põhineb avatud kaartidel: olla noorega aus ja realistlik ning tööandjale antakse põhjalik ülevaade noorest ja tema olukorrast, sh tema rikkumistest, võlgadest jms.
„Kohtume paljude tööandjatega ning räägime, miks on hea võtta tööle selliseid noori. Nad on kasutamata ressurss, kellega tuleb kaasa lojaalsus ning tahe ennast tõestada ja teostada. Neid ei tasu peljata. See, mida inimene minevikus tegi, ei tohiks olevikku tõlgendada,“ arvab Velström.
Vanglast tulijad
Programm on töös olnud kevadest ning selle aja jooksul on ankeete täitnud ca 20 ja tööintervjuule jõudnud neli noort. Kuigi programm haarab 15-26-aastaseid, ei tegelda alaealistega väga palju. Vanuserühm on võetud Taani programmilt High:five, mis on ka Eesti programmi eeskuju. „Meil on selline klausel, et kui tegu on koolikohuslasega, siis ta ei saa meie programmi tulla, sest see on lastekaitsetöötajate töö,“ täpsustab Velström. Erandjuhtumi korral võib siiski nii juhtuda. Kui lapsevanemad, lastekaitsetöötajad ja noorsoopolitsei ütlevad üheskoos, et alaealine laps ei lähe mitte mingil juhul kooli, siis võib ta STEP-programmiga tõesti liituda. „Selliseid inimesi, kellel on vaja praktiliselt ära näha, miks on teoreetilist haridust vaja, tõesti on,“ ütleb ta, lisades, et tegelikult pole ühelgi noorel nende poole pöördumine takistatud.
Velström ise ootab kõige rohkem neid noori, kes on vanglast tulnud. „Kogemus ütleb, et raskemad on kergemad. Nende arusaam, kus pool seadusepiiri tahetakse olla, kipub peale vanglas olemist palju selgem olema,“ on STEP-programmi arendusjuht kindel. „Me ei saa tööandja juurde viia inimest, kes ei ole otsustanud, kummal pool seadust ta tahab olla.“
Euroopa sotsiaalfond on STEP-programmi finantseerinud 586 500 euroga ning riiklik kaasfinantseering on 103 500 eurot.