Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data/harjuelu.ee/subdomains/test/wp-content/plugins/gravityformsuserregistration/class-gf-user-registration.php on line 987
Väga palju vastamata küsimusi – Harju Elu
Väga palju vastamata küsimusi (0)

Eestis polnud varem registreeritud ühtegi koolitulistamist. Esmaspäevane jõhker juhtum Viljandi Paalalinna koolis vapustas kogu riiki ning ka meie sõpru. See, mida olime harjunud nägema vaid kauges Ameerikas ning kahjuks viimasel kümnel aastal ka Soomes, toimub piltlikult kõikide koduõuel. 15-aastane Vahur tulistas tunnis surnuks saksa keele õpetaja Ene Sarapi.

Loomulikult kerkis kohe üle palju küsimusi. Miks noormees sellise jõhkra teo tegi? Kuidas sai see võimalikuks? Millised on põhjused? Kes on rohkem ning vähem süüdi? Mõnele nendest teame juba mõningaid vastuseid. Noormees ei olnud erak, vaid hea suhtleja ning keskmine õpilane. Aga ta on võtnud ette mitmeid õõvastavaid tegusid. Nii on 2010. aastal Facebookiga liitunud noormees avaldanud enda kontol pilte relvadest ja sõjast.

1. aprillil on postitatud pilt kirjaga “Ärge arvustage mind selle pärast, et olen vaikne. Keegi ei plaani mõrva valju häälega”. Kas tõesti millegi eelaimdus?

Sama noormees tuli kooli ka noaga ning tema seljakotist leiti kevadel puss. Tulistamise põhjus olnud politsei andmetel see, et saksa õpetaja oli poisi suhtes ilmselt liiga range.

Kuidas edasi? Ilmselt ei saa ega tohi muuta ei Eesti ega sealhulgas ka Harjumaa koole metalliotsijate ning turvaväravatega ülikinnisteks asutusteks. Aga ilmselt tuleb seletada ja rääkida veelgi rohkem. Seda mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Ning vajadusel otsida tuge psühholoogidelt ning teistelt, kes saavad abistada. Keegi ei oota, et politsei või mõni muu intants jälgiks 24/7 kõikide Eesti elanike Facebooki ja muude virtuaalsete suhtluskanalite sissekandeid. Aga nii vanemad kui ka teised peaksid ikkagi tundma huvi, millega tütar ja poeg virtuaalilmas tegelevad. Kellega suhtlevad, milliseid sissekandeid teevad ning milliseid pilte üles riputavad. See eiole nuhkimine, vaid vajalik selleks, et järgmisel hetkel ei tekiks mõnel teismelisel avada tuli ka enda kodukoolis. Või täiesti avalikus kohas. Siis on tagajärjed ettearvamatud. Elu ei ole virtuaalmaailm, kus pihta saanu korraks komistab, klopib seejärel riietelt tolmu ning tegutseb edasi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.