Järgmisel nädalal möödub 24 aasta Eesti vabaduse taastamisest ning juba aasta pärast saame tähistada oma veerandsajandat juubelit. 1991. a ütlesime, et edasi lähme ise, vaba riigina. Sellest päevast alates muutus meie elu ja ajalugu. Suutsime tabada hetke, mil Nõukogude Liit oli lagunemas, olukord superimpeeriumis oli muutunud väga ebastabiilseks. See andis meile eluvõimaluse astuda konkreetseid samme vabaduse suunas. Ajalugu pajatab sellistest lugudest, mil otsustavad hetked muudavad saatust ja kirjutavad uue loo lõpu. Nii juhtus ka meiega. Nõukogude Liidu väikesest taganurgakesest sai Eesti Vabariik. Selle vabaduse eest saame tänada Eesti rahvast ja toetavaid välissõpru, kes tunnustasid meie iseseisvust.
Vabadusega harjub inimene kiiresti ja kiiresti kaob mälust see, mis valitses Eestis tollal. Aeg on palju edasi läinud ja tollane režiim tundub küllalt kauge minevik. Aeg paigal ei seisa ja tegutsedes kipub lausa lendama. Usinasti hakkasime üles ehitama oma riiki. Olime selleks kaua aega valmistunud, suurt teotahet täis. Kas me täiesti valmis selleks olime, kindlasti mitte. Puudus ju vajalik kogemustebaas. Kuid sellele vaatamata oleme loonud ühe inimpõlve jooksul räsitud kodumaast sellise riigi, kus on turvaline ja hea elada. Selleni pole jõudnud mitte kõik totalitaarsest ja vägivaldsest okupatsioonist väljunud riigid.
Huvitav on mõelda meie maakonna positsioonile tollal. Augustikuu ärevate sündmuste keskpunkt oli kahtlemata Tallinn, kuid julgeoleku kontrolltsooniks oli kogu Harjumaa. Paljudel harjumaalastel on oma mälestused 1991.a 20. augustiga ning sellele eelnenud sündmustega. Sadakond kilomeetrit lõuna poole ja elu oli märksa rahulikum, inimesed ei tundnud seda hirmuvalitsus, mida tundsime meie, harjumaalased. Harjumaa oli kõige strateegilisem piirkond Nõukogude Eestis. Õhu- ja mereväravad tähendasid kinnist tsooni. Meie rannik oli terve suurimpeeriumi piir, aken Euroopasse. Päris kummastav on mõelda sellele praegu, et need armastatud mered ja rannad ei olnud päriselt meie omad. Praegu, kui meie rannajoon on meie suurim uhkus, mida omavalitsused on enam kui kahekümne aastaga tublisti korrastanud ja arendanud, luues kauni elu- ja puhkekeskkonna oma inimestele.
Tollest hetkest alates hakkas Harjumaa teistmoodi elama, võtma uut kuju ja vormi. Vabadus andis võimaluse kujundada valla olevik ja luua tulevik. Iseseisvus andis vabaduse, millega kaasneb ka vastutus. Nüüd on aeg seada uued sihid ja sõnastada eesmärgid, mille poole soovime liikuda, nii, et järeltulevad põlved saaksid uhkusega tagasi vaadata meie tegudele, nagu meie vaatame iseseisva riigi taasloonud eestlastele.