Hiljuti lõppenud uute sõnade konkurss tõi sõnaturule taas hulga huvitavaid moodustisi. Kui palju ja kui kaua kasutatakse sõna nuhvel, sõltub konkreetselt selle aparaadi elueast ja kasutajate hulgast. Naljaka kõlaga sõnu oli teisigi, näiteks nöha, ja pooled konkursil äramärgitud sõnad võiksid vabalt kuuluda kunagise huumoriajakirja Pikker veergudele.

Aga ega keel ei peagi tõsine asi olema. Keel on ju ainuke, mille abil saab nalja visata.

Üks sõna, mille kasutustiheduse otsustab tehnoloogia areng või arengu seiskumine, on nutistu ehk asjade internet. Lühidalt seletades see, kui asjad, nt erinevad kodumasinad, on internetiga ühendatud. Näiteks tellib külmkapp tühjenedes ise toidukaupu juurde. Selle sõna ja laiemalt ideega (siiani on see siiski pigem idee), mida sõna tähistab, on see jama, et mida vähemaks inimestel nutti jääb, seda rohkem tahetakse seda näha masinatel. Innovatsioon on muutunud kui käsksõnaks, mis käsib majanduse elavdamise nimel igasugu totrusi välja mõelda ja arendada. Ning siis tooteks muuta.

Kasvada saab ka innovaatiliste totrusteta. 15 aastat tagasi tootmist alustanud palk- ja puitmajade tootja Estnor on käivet, kasumit ja töötajate arvu suurendanud läbi aastaete. Nii kiiresti, et neile omistati möödunud aastal Äripäeva poolt gasell-ettevõte tunnustus.

Selleks, et ilma müra ja kärata oma toodet müüa, peab olema ka vastav turg. Ka eestlases ostavad palkmaju, kuid kümnetes kordades vähem kui norrakad, kus puidust maja pole enam lihtsalt auasi, vaid elustiil. Need põhjamaalased eelistavad ehitusmaterjalina puitu ning on nõus selle eest maksma. Ja ilma innovatsioonita.

Eestlased on töö ja tahtmisega ning odavama tööjõuga suutnud end Norra palkmajaturule viia ning sinna jääda. Kindel turg garanteerib kasvu, sest on julgust investeerida. Probleemiks, tunnistas Estnori omanik Renee Mikomägi, on hoopis liiga kiire kasv. Peab end veidi tagasi hoidma.
Uute asjade maailmas elavad inimesed ikkagi vana aja majades. Vestlev tolmuimeja on kindlasti väga lahe toode, kuid arvata, et innovatiivne nutistu muudab majanduse elujõuliseks ja inimesed õnnelikuks, on ilmselgelt deliirse mõtlemise tagajärg.