Kroodi oja rajati 1893. aastal, kui kaevati kraav Maardu järvest mereni ja rajati pais, et järve veetaset reguleerida. Juba järgmisel aastal pais purunes (legendide järgi lõhuti) ning järv voolas tühjaks. Järv taastati alles 1939.
Ka Kroodi ojal on oma värvikas (sõna otseses mõttes) ajalugu. Oja vee kvaliteeti on kaua mõjutanud fosforiidi kaevandamine ja rikastamine. 1960ndatel ja 1970ndatel, mil Maardu keemiakombinaadis toodeti väävelhapet ja superfosfaati, ei pööratud vee kaitsmisele absoluutselt mingisugust tähelepanu. Kõik, mis vaja, juhiti otse ojja ja selle kaudu ka merre ja järve.
Hiljem olukord väheke paranes ning mida lähemale vabariigi taastekkele, seda rohkem pöörati tähelepanu keskkonnakaitsele. Kuid see kõik toimus teosammul ning pole tänaseni jõudnud seisu, kus seda väikest oja (pikkuseks ca 5 km) järve ja mere vahel ei reostataks. Jah, tegu on tööstuspiirkonnaga ja selliseks see paik ka tulevikus jääb, kuid see ei õigusta enam aastal 2015 keskkonna reostamist.
Nüüd tuleb puhastajatel asuda ajavagude kallale. Kõigepealt asutakse ohutuks muutma kunagise keemiakombinaadi reostavat pärandit. Selleks kaevatakse ojast ja ojas asuvatest tiikidest välja üüratu hunnik põhjasetteid, millega kaetakse reostuskolle. Reostuskoldest oja mööda juhtimiseks kaevatakse paarisaja meetri ulatuses ojale uus säng.
Aga see on alles algus, sest reostamine jätkub. Mitmest töötavast ettevõttest voolab väljalaskeavadest ojja endiselt asju, mida sinna ei peaks sattuma. Süüst puhas pole ka Maardu linna vee-ettevõte.
Seega – kui aastakümnetega kogunenud reostus ohutuks muudetakse, tuleb tegelema hakata tänase päeva reostajatega. Ja seda juba tehakse.
Suhtumine, et kõik ju teevad, miks mitte ka mina, on levinud. Kui kõik reostavad, on ka keerulisem selgeks teha, kes täpselt reostab, või siis – kes ei reosta. Samasuguseks saab pidada ka mõtteviisi, et ega sellest ojakesest nagunii enam asja saa.
Tore, et leidub inimesi ja asutusi, kes mõtlevad teistmoodi. Samas tuleb märkida, et riik peab veekogud heasse seisundisse saama, see on kirjas veemajanduskavades. Tähtaeg kukub juba varsti, Kroodi oja aga saab ajapikendust.