Mitu Eesti piimatootjat on pidanud tegevuse lõpetama või on seda tegemas. Kuidas on olukord Harjumaa piimatootjatel – kas ka siin on ettevõtteid, kellel on raskusi tegevuse jätkamisega?

JUHAN SÄRGAVA
Eesti Põllumeeste Keskliidu president

Olukord muutub iga päevaga. Siiani olen vestelnud kahe piimatootmist lõpetada kavandavaga tootjaga. Neid talusid on juba mitu, kes eelmisel aastal lehmapidamise lõpetasid ning noorkarja edasi peavad.
Selles suhtes on olustik kaine ja rahulik: aeg kulgeb, vahendid kahanevad, igapäevaste püsikulude katmine on möödapääsmatu. Elektrita, kütteta, palgata või ka nende osalise maksmisega pikalt venitada ei saa. Eriti, kui pole näha, millal olukord muutub.

Mõningane lootus, mis tärkas suhete paranemiseks Venemaaga, kustus taas. Sanktsioone pikendati septembrini. Enne seda vaevalt piimaturul enam midagi muutuda saab! Väliskaubandusministri Anne. Sullingu leping Jaapaniga on esimene kõige tõenäolisem võimalus, mis meie piimapinget vähegi leevendada võib. Hiina turule pääsemine võtab väga kaua aega ja tänased lõpetamise lävel seisjad ei pruugi seda enam näha.

Eesti Põllumeeste Keskliidu delegatsioon kohtus peaminister Taavi Rõivasega 23. jaanuaril, kus selgitasime olukorra tõsidust eriti piima- ja lihasektoris ning palusime valitsusel uuesti läbi vaadata põllumajandustoetuste top-up-pakett ja osutada abi riigi reservist selle nimel, et pidurdada töökohtade järsku vähenemist maapiirkondades. Eilse (teisipäevase – toim) informatsiooni põhjal esitas meie põllumajandusminister Ivari Padar taotluse rahandusministeeriumile põllumeeste abistamiseks 2,5 miljoni euroga riigireservist. Piimasektori teemal Balti erisuse tunnistamiseks on toimunud koostöö ka Brüsseliga, kust on loota kriisiabi suurusjärgus 6,8 miljonit eurot. Selle abi kohalejõudmist on lubatud veebruarikuus.