Peetri lasteaed-põhikooli õpilased Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo ning Natali Carmel Sarapuu ei osanud kuidagi arvata, et nende välja mõeldud anduriga rattakell saab riiklikul konkursil ühe peapreemia. 9. klassi tüdrukutele andis tunnustuse kätte president Kersti Kaljulaid.

Tallinna Tehnikaülikooli Mektory keskuses toimunud auhindamispeol jagus preemiaid kokku 53 õpilasele ja juhendajale. Õpilasleiutajate konkursi 5.-9. klasside kategoorias jagati kolm peapreemiat. Igaühe suurus oli 500 eurot. Peetri õpilastele tõi esikoha ultrahelianduriga rattakell.

Mõned nädalad pärast pidulikku sündmust tunnistavad Marjella, Kle-Ingelin ja Natali Carmel, et sellist edu nad küll ei lootnud. Leiutis valmis tegelikult klassi loovtööna juba kevadel 2016. “Aga klassijuhataja soovitas anduri ka riiklikule konkursile esitada. Seal on preemiad ning saab ehk edasi arendada,” räägivad Marjella Saanpere ja Kle-Ingelin Jõgisoo. Vajalik kirjeldus, tekstid ja fotod esitatigi. Edasi süvenesid tüdrukud igapäevasesse koolitöösse. Suurt tähelepanu või auhinda nad ei oodanud.

Üllatuslik edu

Suur oli aga üllatus, kui nad kolmekesi Mektorysse vastuvõtule kutsuti. “President Kersti Kaljulaid tänas meid ja andis preemiad ning diplomid kätte Natuke värisesid käed ja jalad. Aga see läks üle ning tunne oli uhke,” kirjeldavad noored leiutajad tundeid. Hiljem saadeti kooli koos riigipeaga tehtud fotod.

Anduriga jalgrattakell, mis tõi esikoha. 

Mida kujutab aga endast esikoha toonud ultrahelianduriga rattakell ning kuidas on see sõitjale kasulik? Noored leiutajad räägivad, et idee tekkis tunamullu suvel. “Sõitsime Peetris ringi ning märkasime: paljude laste ratastel puuduvad kellad või neid ei kasutata. Meil endil juhtus ka nii, et ei olnud kella,” ütleb Saanpere. Kolmekesi mõeldi sellele, et miks mitte panna kokku automaatselt töötav kell, mis hoiataks juba kaugelt eesliikuvaid jalutajaid. Lähenes ka 8. klassi loovtöö esitamise tähtaeg.

Natali Carmel Sarapuu räägib, kuidas esialgu ehitati valmis kolm prototüüpi. Tavalist rattakella püüti ühendada liikumisanduri, infrapunaanduri ja ultrahelianduriga. “Marjella isa Meelis Saanpere aitas meid kõvasti. Koos valisime kauplustest andureid ning katsetasime,” ütleb ta.

Hoiatab jalutajat

Liikumis- ja infrapuna andsid küll tulemusi, kuid kell hakkas liiga kiirelt ning kõikvõimalike väikeste asjade peale tirisema. Kõige sobivam oli ühendada rattakell ultrahelianduriga. “Helisema hakkab siis, kui jalakäija või mõni muu objekt on rattal ees. Kell tiriseb umbes 3-4 sekundit ja hoiatab liikujat. Anduri tundlikkust saab ka reguleerida,” seletavad Jõgisoo ning Sarapuu leiutist näidates. Selja tagant või külgedelt lähenejaid andur esialgu ei märka. Prototüüp sai valmis mullu kevadel.

Mis saab esikoha toonud leiutisest edasi? “Seeriatootmisse see ilmselt ei lähe. Pühendume koolile, sest ees on sisseastumiskatsed Tallinna kesklinna koolidesse,” räägivad noored. Küll on kaasõpilased uurinud, kuidas andur töötab. “Paljud on hüüdnud: nägin sind Terevisioon või teleuudistes,” ütleb Saanpere.