Suve soojad ilmad rõõmustavad paljusid meist ja viivad mõtted pahatihti kuumale rannaliivale. Kuid kui palju me mõtleme meid ümbritsevale loodusele ja elukeskkonnale oma igapäeva toimetustes ja tegemistes? Kas meil on mahti igapäeva elu juures mõelda millise maailma jätame maha järeltulevatele põlvedele? Kui pigem ei, siis tuleb tõdeda, et me ei hooli. Vähemalt mitte piisavalt.

Kuid siin planeedil loob tulevikku igaüks ja iga päev. Oma lapsi ja lapselapsi armastame väga ja soovime neile vaid head terveks eluks. Paraku terve elu ei pruugi olla enam nii terve juba lähitulevikus, mõnekümne aasta pärast. Selles valguses on hakatud üha enam rääkima energiasäästlikust eluviisist ja selle tähendusest, võimalustest ja olulisusest. Samamoodi on seoses sellega tõusnud ka inimeste teadlikus kliimasoojenemisest. Ilmastik ja kliima puudutavad iga inimest. Ka meie ise oma igapäeva vestlustes alustame tihti jutu tegemist ilmast. Viimase aja äärmuslikud ilmastikuolud ja globaalse kliima muutumisega seotud probleemid on ka Eestis üha sagedamini jõudnud avalikkuse huviorbiiti.

Hiljaaegu valmis Eesti taimekasvatuse instituudil uuring, mis käsitleb kliimamuutuste mõju põllukultuuridele. Selles tõdeti, et kliima soojenemine võib panna Eesti teraviljakasvatuse käesoleva sajandi lõpuks sõltuvusse niisutussüsteemide rajamisest. Seda muidugi eelkõige Saaremaal, kus sademeid on mandrist vähem ja lumekatte püsimise aeg lühem. Samas annab kliima soojenemisega kaasnev vegetatsiooniperioodi pikenemine võimaluse hakata varem külvama ja muid põllutöid tegema. Me lihtsalt peame olema valmis muudatusteks. Me astume vastu tulevikule, mis on soojem, kuivem ja niiskem.

Praegu ei ole veel uuritud, milliseks kujunevad kliimamuutuste tulemusel meie põllukultuuride saagid. Küll aga on teadlased välja selgitanud, et kliima soojenemine põhjustab Eestis varase kartuli saagikao, seda peamiselt arengu kiirenemise, väiksemaks jääva lehepinna ja kasvuperioodi lühenemise tõttu. Kõrgemad temperatuurid on kahjulikud eelkõige teravilja- ja rapsisaagile ning lisaks ilmastikust tulenevatele riskidele peab soojenemise korral arvestama ka taimekahjurite ja -haiguste laiema levikuga.

Seega ootavad meid ees suured muudatused, kuid me peame sellele ühiselt vastu astuma. Vahest on selle kõige juures suurim töö kommunikatsioonil, et muuta inimeste mõttelaadi ja suunata fookust.