Eelmisel kevadel kuulutasin Tallinnas Harju maavanemana välja Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hanke. Sümboolse sillana otsustasime tulemused teatavaks teha sel kolmapäeval teiselpool lahte Helsingis.

Selle konkreetse eeluuringu alguslugu on otsapidi kaugemal minevikus. Kui asusin 2010. aastal tööle Harju maavanemana, olid teemad tegelikult õhus, peamiselt linnade koostööstrateegiates, aga tegelikult ka planeeringutes tunnelisuudme reservatsioonina. Ühendusest räägiti, aga tõsist uuringut tol hetkel ei eksisteerinud.

Olen alati uskunud, et ilus idee on kasutu, kui selle teostamiseks midagi ei tehta. Iga uue lahenduse puhul, mõnikord ka ebareaalse puhul, on põhjust vaadata, kas see võib toimida.

Harju maavalitsus on teostamas kiirraudtee Rail Baltic planeeringut. Kiire maismaaühendus Kesk-Euroopaga tekitab loogilise küsimuse, kas ja kuidas saame selle projekti majanduslikku ja sotsiaalset mõju veelgi suurendada – loomulik on, et Euroopa raudteevõrgustiku TEN-T Põhja-Jäämere-Balti koridori puuduva lüli kaotamine Tallinna ja Helsingi vahel suurendab veelgi kogu trassi tähendust.

Harjumaa ja Uusimaa on oma 2,2 miljoni elanikuga üks potentsiaalsetest Läänemere keskustest: meil on häid ülikoole, hea maine innovatsioonivallas, meie IT sektorid on tugevad. Kahe riigi võrgustike tihedam sidumine võimaldab koondada kapitali ja viia ellu suuremaid ideid. Parem füüsiline ühendatus võimaldab suurendada piirkonna atraktiivsust. Parem ühendus maailmaga on konkurentsieelis.

Kahe linna ühendamine mõjutab tugevasti mõlema riigi tööturgu, kitsamalt spetsialiseerunud töökohad muutuvad kättesaadavamateks ja targa majanduse puhul on see määrava tähtsusega. Loomulikult annab riikide erinevate majanduskeskkondade parem ligipääsetavus täiendavaid võimalusi ettevõtjatele. Meil on ees põnevad ajad ja me saame mõjutada arengut positiivselt, kui suuname oma ressursse tihedama koostöö nimel.

Riigi esindajana Harju maakonnas, Eesti pealinnaregioonis, püüan teha kõik selle nimel, et riiklikult toimuks pidev strateegiline koostöö Soomega. See puudutab nii püsiühenduse rajamise võimalust kui ka teisi valdkondi. Koostöös erinevate strateegiate võimalik elluviimine annab mõlemale riigile tohutult palju. See ei toimu iseeneslikult või projektipõhiselt, vaid me vajame organiseeritud püsivat struktuuri, mis viiks ellu mõlema poole huvidest lähtuvaid tegevusi.

Mahukat investeeringut nii Rail Balticu kui ka võimaliku püsiühenduse puhul tuleks ja saaks vaadelda suures osas ka väljakutsena tuluks, sest kõige väärtuslikumana võivad olla selliste investeeringute abil väljatöötatud tehnilised lahendused ja patendid hakata tulevikus tulu tootma. Kui Eesti ja Soome võtavad suurte unistuste teostamise eesmärgiks, siis võib juhtuda palju põnevat.