Tippsportlased on omamoodi reklaamiagendid, terve eluviisi kehastajad ning tuhandete poiste ja tüdrukute eeskujud. Selleks, et meie maakonna sportlasi väärikalt nende panuse eest tänada ja tunnustada, pidasime sel nädalal Rae kultuurikeskuses suurt spordipidu. Nimelt tunnustas Harjumaa oma parimaid sportlasi ja nende treenereid. Tunnustamist vajavad kindlasti kõik meie tublid spordiinimesed, kuid parimatest parimate tiitleid jagati kombekohaselt ainult kaks. Meie maakonna parimaks naissportlaseks nimetatud Ingrid Puusta saavutas eelmisel aastal naiste RS:X klassi purjetamises maailmameistrivõistlustel 23., Euroopa meistrivõistlustel 21. ja maailma karikavõistlustel 18. ning 24. koha. Tubliduselt ei jäänud meie naistest maha ka parimaks meessportlaseks valitud Lauri Malsroos. Tema saavutuste hulka kuuluvad: jalgrattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel teatevõistlustel esimene, sprindis viies ja lühirajal 21. koht. Maailma karikavõistluste kokkuvõttes sai Malsroos neljanda koha.
Treeneri roll noore inimese sportlaseks kujunemisel on väga oluline. Seoses sellega meenub mulle üks lugu. John Wooden oli legendaarne Ameerika korvpallitreener. Tema juhendatav meeskond võitis 12 aasta jooksul kümnel korral USA ülikoolide korvpallimeistrivõistlused ning tema käe alt sirgus hulgaliselt tõelisi tippmängijaid. Ikooniks ei saanud ta aga mitte lihtsalt tänu oma edukale tegutsemisele, vaid põhimõtetele. Wooden pidas arengut võidust igal juhul tähtsamaks. Ta filosoofia aluseks on edu käsitlemine pigem teekonnana, mitte lõpptulemusena. Tema endised mängijad väidavad, et ta ei rääkinud kunagi võitmisest, vaid ainult sellest, kuidas mängida oma parimate võimete kohaselt. Oluline on anda endast kõik võimalik ja selle juures tunda rõõmu saavutustest ja enese arenemisest.
Kui me ühest küljest elame kaasa meie sportlaste käekäigule ja nende edule, siis üldises plaanis meie inimeste kehaline aktiivsus langeb. Hiljuti avaldati ühes Tervise Arengu Instituudi uuringus, et Eesti lapsed liiguvad liialt vähe. Mittesportivad noored pole lihtsalt motiveeritud liikuma. Samas oleks tervise huvides vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Noored eelistavad istuda arvuti taga ning ei viibi piisavalt vabas looduses, ega harrasta sporti. Uuringud näitavad: regulaarselt tegeleb liikumisharrastusega 42 protsenti Eesti elanikest. See tähendab, et ainult alla poole elanikkonnast liigub vähemalt kaks korda nädalas korraga vähemalt kolmkümmend minutit. Kõik saab alguse liikumisest. Liikumine laob vundamendi kõigele – rahva tervisele, väärtushinnangutele, üldisele spordiarmastusele. Liikuv ühiskond on tervem, pikema elueaga ning oskab elust rohkem rõõmu tunda.