Veebruarikuud on nimetatud meie riigis rahu- ja vabadusekuuks. Seda kahel põhjusel: Tartu rahuleping ja seejärel vabariigi sünd. Veebruari alguses möödus 95 aastat Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu allakirjutamisest. Kuid tihti vajuvad unustusse need inimesed, tänu kelle pingutustele me saame täna elada iseseisvas Eestis. Peatuksin mõne hetke meie jaoks üliolulisel Jaan Poska isikul. Kui me täna räägime kolmanda lapse toetusest, et Eesti riik jääks püsima, siis Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Just tema ja Ants Piip olid need kaks meest, kes vormisid peaaegu 1,5 aastat kestnud Vabadussõja järel Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu.
Tolleaegsetes meenutustes räägitakse, et Eestile kohati suurepärane lahendus tuli muuhulgas ka tänu Jaan Poska isiklikule šarmile ja oskusele kuulata ning mõjutada teise poole esindajat. Meenutatakse, et tihti, kui läbirääkimiste käigus jõuti tupikusse, tõusis Poska, meie delegatsiooni juht, ja leidis, et antud küsimuses võib läbirääkimisi edasi viia ainult erikomisjon, mille liikmeteks oleksid Poska ise ja Vene delegatsiooni juht Joffe. Ehk teisisõnu, laua taga istunud delegatsioonide liikmed mõistsid kohe, et moodustatud komisjon jätkas läbirääkimist „inter pocula“, see tähendab pokaalide vahel, mis meie keelde tõlgituna tähendas suure koguse Napoleoni konjaki hävitamist nelja silma all Poska ja Joffe poolt. Aga ärgem nutkem taga konjaki kogust, mille Jaan Poska ilma meieta ära jõi, vaid olgem uhked vaba Eesti üle.
Vabadust hoida ei ole kerge. Ajalugu on näidanud, et maailm võib muutuda hetkega. 20.aastat tagasi oligi see hetk, mis muutis taaskord Euroopa kaarti ja tõi ajaloo ekraanile taas iseseisva Eesti Vabariigi. Täna me näeme, et julgeoleku olukord on Euroopas taaskord pea peale pööratud. Hoolimata pingutustest rahu nimel kestab Ida-Ukrainas jätkuvalt lahingutegevus rahva vastu, kes soovib kaitsta oma riigi terviklikkust ja iseseisvust. Me peame olema toeks Ukraina inimestele, sest keegi meist ei tohiks kannatada sõjakoleduste käes. Ehk on ka meie võimuses leida see 21. sajandi Jaan Poska, kes tagaks rahu ja tasakaalu Euroopas?!
Alanud aasta on Eestis kuulutanud muusika-aastaks. Seetõttu teeb ka meie traditsiooniline vabariigi aastapäeva vastuvõtt kummarduse Eesti muusikale. Veel neli päeva ja siis saame tähistada Eesti Vabariigi 97. sünnipäev. Õnnitlen meid kõiki selle pidupäeva puhul – meil on riik, mille üle õigustatult uhkust tunda.