Mina olen seda meelt, et haldusreformi on vaja, aga reform olgu eesmärgipärane, see tähendab, et need, kelle pärast reformi tehakse, sellest ikka ka võidaksid. Nii et seaduse vastuvõtjate eesmärk oli küll üllas, luua tugevad omavalitsused, aga tegelikkuses ei paista, et selle seaduse rakendamisega midagi paremaks muutub. See oligi põhjus, miks Loksa linn ühines teise 25 omavalitsusega, kes haldusreformi seaduse vastu Riigikohtusse läksid.
Omavalitsused võinuksid ka õiguskantslerilt õigust nõuda, aga see olnuks pikem protsess: juhul kui õiguskantsler leidnuks õiguse omavalitsuste poolel olevat, oleks tema pidanud riigikogule tegema ettepaneku haldusreformi seadus tühistada, ja vastasel juhul siis ise kohtusse pöörduma. Et aga enne järgmisi kohalikke valimisi – seega aasta pärast – peaks haldusreformiga kõik selge olema, pöördusidki omavalitsused põhiseaduse riive küsimustes otse Riigikohtusse,
Omavalitsuste arvates on toimunud õigusriive kolmes olulises punktis: meid häirib kehtestatud elanike miinimum arv 5000. Pole ühtegi uuringut, mis tõestaks, et just selline arv tagab omavalitsuse jätkusuutlikkuse. Riik pole seaduses ette näinud peale ühinemise või sundliitmise mingit teist võimlust, ei koostööd ega näiteks omavalitsuste tulubaasi suurendamist.
Teiseks pole omavalitsuste arvates õiglane, et need, kelle suhtes sätestatakse sundliitmine, jääksid ilma ühinemistoetusest. Mõelgem näiteks sellele, et Raasiku vald, kus elab mõnisada inimest alla piirnormi, tegi ühinemisettepaneku Rae vallale, aga kuna Rae vald keeldus, rakendatakse Raasiku suhtes sundliitmise sätet. Milles on Raasiku elanikud süüdi, et nad riigipoolsest toetusrahast ilma jäävad.
Ja kolmas põhjus Riigikohtusse pöördumiseks – nii ulatuslik ja Eesti ühiskonda ulatuslikult puudutav haldusreform tahetakse läbi viia ebanormaalselt lühikese ajaga.
Millise otsuse Riigikohus teeb, on raske öelda. Olid ju omavalitsustel Riigikohtus vastas “riigi parimad pojad” – riigikogu põhikomisjoni esimees Kalle Laanet, riigiminister Arto Aas, justiitsminister Urmas Reinsalu. Aga omavalitsuste poolel oli kohtus ka õiguskantsler Ülle Madise, kes kohtuistungil samuti leidis, et haldusreformi tahetakse läbi viia kiirustades.
Nii et kuu, hiljemalt nelja kuu pärast peaks olema selge, mida arvab riigi kõrgeim kohtuvõim haldusreformi seadusest. Samas ei jäänud kohtusaalis sugugi kõlama mõte, et kogu haldusreformi seadus tuleks visata prügikasti. Küsimus on ikka mõnes punktis, mis on põhiseaduslikus riives. Ka need omavalitsused, kes esitasid hagi kohtusse, on ühel või teisel viisil osalemas ühinemisläbirääkimistes. Nii nagu ka Loksa linn.
Teisipäeval, 4. oktoobril, toimus Riigikohtus istung, kus arutati 26 Eestimaa omavalitsuse kaebust Eesti Vabariigi vastu seoses 1. juulist kehtima hakanud haldusreformi seadusega. Ainukese Harjumaa omavalitsusena oli hagejate poolel kohtus Loksa linnavolikogu.