11. jaanuaril algas riigikogu kevadine istungjärk. Parlamendil tuleb koostöös täidesaatva võimuga anda oma selge panus mitme meie riigi ees seisva väljakutse lahendamiseks. Rõhutan jätkuvalt, et kõige olulisem on Eesti rahvaarvu taas tõusule viimine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb pidurdada väljarännet, suurendada sündimust, taastada majanduskasv ning tagada kõigi meie inimeste igapäevane toimetulek. Riigikogul tuleb seadusloome juures arvestada iga üksikotsuse ja seaduse laiemat mõju Eesti riigile ning rahvale.
Riigikogu teravamaid vaidluskohti ennustades on selge, et taaskord tuleb päevakorda kohalike omavalitsuste temaatika. Valitsuse kavandatav sunniviisiline haldusreform ei peata ääremaastumist ega taga vajalikke elutingimusi väiksemates asulates ja maapiirkondades. Selleks tuleb töötada välja laiapõhjaline regionaalpoliitika ning muuhulgas suurendada kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning eelarvelisi võimalusi. Vastasel korral jätkub inimeste ränne niinimetatud tõmbekeskustesse ning välismaale. Mul on kahju, et kohaliku elu elavdamine pole seni olnud valitsuse prioriteetide hulgas.
Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline ka inimeste tervisesse panustamine. Kvaliteetne arstiabi peab olema kättesaadav kõikjal Eestis ning seda sõltumata inimese rahalistest võimalustest. Soovime ju kõik, et üheaegselt tõuseks nii Eesti inimeste oodatav eluiga kui ka tervelt elatud aastate arv. Siinkohal on oluline roll alkoholitarvitamise vähendamisel ning tervislike eluviiside edendamisel. Kõigis loetletud valdkondades saab ja peab riigikogu läbi seadusmuudatuste olukorda parandama. Näiteks piirates alkoholireklaame ja eraldades täiendavaid vahendeid tervishoidu.
Majanduskasv pole piisav
Kõigi poliitikute jaoks on tõsiseks ohumärgiks ka peaaegu olematu majanduskasv. Sisemajanduse kogutoodangu 2-3%-line suurenemine ei vii meid isegi Euroopa Liidu keskmisele tasemele, rääkimata jõukamatele riikidele järele jõudmisest. Eesti pole kõrgelt arenenud Põhjamaa või jõukas Lääne-Euroopa riik, mis võib rahulduda mõneprotsendilise kasvu või suisa paigalseisuga. Me peame taotlema ja saavutama enamat ning riigikogu roll on seadusloomel arvestada otsest ja kaudset mõju Eesti majandusarengule.
Ühtegi maksumuudatust ei saa vaadata eraldiseisvana, sest kõik majandussektorid on omavahel seotud. Näiteks tuleb minu hinnangul tühistada eelmisel aastal vastu võetud majutusteenuse käibemaksu tõstmine 9%-lt 14%-ni alates 2017. aastast, kuna selle negatiivne mõju Eesti turismisektorile on tõenäoliselt suurem kui oodatav lisatulu. Turism moodustab aga väga olulise osa Eesti SKP-st ning tööhõivest. Me ei tohi majanduslikult niigi keerulistel aegadel ise oma ettevõtete konkurentsivõimet vähendada.
Vaadata tervikut
Samuti tuleb riigil anda järjepidevalt oma panus nii rahvusvaheliste kui ka kohalike transpordiühenduste arendamiseks. Näiteks tuleb suurendada riiklike ja kohalike teede rahastust ning tagada inimestele mugav ja kättesaadav ühistransporditeenus. Tõsine väljakutse on veel lennuühenduse tagamine ülejäänud Euroopa linnade ja muu maailmaga. Meil tuleb õppida Estonian Airi kurvast saatusest ning uue ettevõtte käivitamisel vältida varem tehtud vigu.
Riigikogu kevadise istungjärgu osas ei tooks ma teistest olulisemana välja ühtegi konkreetset seadust ega poliitilist küsimust. Parlament tegutseb laiapõhjaliselt kõigis Eesti riigielu puudutavates valdkondades. Riigikogu töö on küll jaotatud üheteistkümnesse alatisse komisjoni, kuid iga rahvasaadik peab nägema laiemat pilti ja seisma Eesti tervikliku arengu eest.