Maailmas on teravilja tarbimine viimase 40 aastaga neli korda suurenenud ehk ligikaudu kolm protsenti igal aastal, kuna rahvaarv ja nõudlus on kasvanud. Hiljaaegu võisime lehest lugeda, et Eesti viljakasvatajad ja –kaupmehed ennustavad tänavu head saaki.

Eesti on saanud jällegi vilja eksportivaks maaks. Tänavu läheb esimest korda üle poole Eesti toodangust ekspordiks. Huvitavad on kindlasti sihtriigid, kuhu Eesti oma saadusi ekspordib. Näiteks oli eelmisel aastal suurimaks ekspordituruks Saudi Araabia, kuhu müüdi peamiselt otra. Teine oli Saksamaa ja järgnes Keenia.

Teravilja kasvatamine on Eestis olnud alati tähtsal kohal. Siiski olime me eksportijad viimati Rootsi ajal. Isegi Rootsi ja Venemaa rahulepingusse Põhjasõja lõpus oli sissekirjutatud punkt, et eestlaste eelmisel valitsejal oli õigus ka sõjajärgselt teatud kogus vilja Rootsi viia.

Hiljem, Vene tsaaririigi ajal oli peamiseks ekspordiartikliks piiritus. Kui esialgu võisid teraviljast viina toota ka talupojad, siis 17. sajandi keskel keelati see ära ning piirituse valmistamine muutus mõisnike privileegiks. Siiski 19. sajandiks oli kartul teravilja piirituse tootmisel juba väljatõrjunud.

Eesti Vabariigi ajal kasutati põllul kasvavat peamiselt loomasöödaks ja eksporditi võid, mune ja muud loomakasvatussaadusi. Sellele järgnenud nõukogude aja ideoloogiaks oli, et Eestis pole mõtet vilja kasvatada. Veame selle siia Kasahstanist ja Ukrainast, söödame selle siin loomadele ja veame loomakasvatussaadused siit välja.

Viimasel ajal on tihti arutletud väärtusliku põllumaa hoidmise üle. Maailmas hävib igal aastal miljoneid hektareid põllumaad. Euroopa Liidus umbes 250 hektarit päevas. Põllumajandusmaad on viimasel ajal kasutusest välja läinud näiteks nii tee- kui ka elamuehituse tõttu. Viimase kümne aastaga suurenenud elamumaa pind 50 500 hektarilt 80 000 hektarini. Suurenenud elamumaa pinnast rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine. Väärtuslikule põllumaale ehitamine peaks olema viimane valik, sest see viib maa alatiseks kasutusest välja. Väärt põllumaa peab andma eelkõige toitu. Mida aeg edasi, seda väärtuslikumaks muutub maalapikese omamine.