Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data/harjuelu.ee/subdomains/test/wp-content/plugins/gravityformsuserregistration/class-gf-user-registration.php on line 987
Punane kukk – Harju Elu
Punane kukk (0)

Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi. Nõnda kirjeldab Eesti vanasõna tulekahju. Tulekahju on hirmus kaotus meile kõigile, seda enam kui selle tulemusel on kaotatud elu. Eelmisel aastal hukkus Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas 18 ja sai vigastada 19 inimest. Ka ühe inimelu kaotus on liiga ränk hind, mida maksta ja seega on ka päästeamet seadnud eesmärgiks aastaks 2025 vähendada tulekahjudes hukkunud inimeste arvu mitmekordselt.

Suurem osa surmaga lõppevatest tulekahjudest leiab aset eluruumides. Ometi on elamus toimuv sõltuv meist endist. Kodu peaks igale inimesele olema koht, kus end turvaliselt tunda, ja kui eluruumides midagi halba juhtub, ei saa harilikult otsida süüdlast mujalt.

Tunnistame endale seda, et paraku peab suur osa meist vähetõenäoliseks, et meie kodus võiks tulekahju juhtuda. Siiski selliseid õnnetusi juhtub. Ei ole vaja mingeid suuri investeeringuid ega eriteadmisi, et suurt osa neist õnnetustest ära hoida. Piisab vaid elementaarsest käitumise ja suhtumise muutmisest.
Jahmatama panev on asjaolu, et suure osa tulekahjudest moodustavad voodis või tugitoolis suitsuga magama jäämine. Iga suitsetamine, olenemata asukohast, peab lõppema alati koni korraliku kustutamisega ja mis veelgi tähtsam – elavat tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta.

Tuleõnnetuste korral ei ole üldjuhul suurimaks probleemiks mitte niivõrd päästeteenistuse kaugus kui just hiline avastamine. Päästeameti poolt jagatavad suitsuandurid ei ole vajalikud päästeteenistusele, vaid inimestele, kelle elu see päästa aitab. Iga enda ja oma lähedaste elu tähtsaks pidava inimese kodus on see riistapuu olemas. Mida varajasemas staadiumis tulekahju avastatakse, seda suuremad on ka päästeteenistuse võimalused efektiivset abi osutada.

Üritades leida seoseid ja põhjuseid tulekahjude tekkele, siis võime tihti näha, et ühiseks jooneks on suitsuanduri puudumine kodus. Teine läbiv joon on alkoholi eelnev tarbimine. Inimesed, kes tulekahjudes hukkusid, olid paljudel juhtudel tarvitanud alkoholi.

Päästeamet üksi ei suuda kõiki selliseid olukordi lahendada. Siin on tähtis koostöö. Naabrid ja ka ülejäänud kogukond peavad ise samuti oma turvalisusesse panustama. Just kogukondlik tähelepanu aitab lahendada probleeme.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.