Moskva tarbijate peataolek on täiesti võrreldav Eesti ja ka ülejäänud Euroopa riikide tootjate peataolekuga. Üks küsimus painab inimesi mõlemal pool piiri: mis saab edasi?
Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš kinnitas kolmapäevasel telekanalile Rossija 24. antiud intervjuus, et Venamaa on toiduainete varudega kindlustatud lähemaks kaheks nädalaks ja neid õnnestub peatselt täiendada uute partneritega.

Ometigi on Venemaa tarbijad paanikas. Sest valitsus on paljutki lubanud…

Venemaa sõltuvus impordist erinevate kaubanimetuste osas ulatub neljast protsendist (kartul) kuni 30 protsendini (loomaliha). Piimatoodete osas on sõltuvus umbes 20 protsenti, sealiha puhul 20 protsenti ja linnuliha osas umbes kümme protsenti.

Uued partnerid, kes kiiresti tühjenevaid poelette varustavad, loodetakse eida Valgevenest, Türgist ja suures osas Ladina-Ameerikast (peamiselt Brasiilia).

Mis saab siis Eesti, aga ka Läti ja Leedu ning kogu Euroopa Liidu põllumajandustootjatest, kes seni oma toodangut just Venemaale eksportisid?

Oletusi võib teha igasuguseid: ehk hakkavad nüüd Valgevene ja Kasahstan – Venemaaga tolliliidus olevad riigid – senisest tunduvalt rohkem sisse ostma kala, piima, looma- ja sealiha.

Oletada võib nii ja naa. Olukord on aga pinev ja kiireid lahendusi nõudev. Mõlemal pool piiri. Elanikkond vajab toiduaineid iga päev. Ja lehmad lüpsavad iga päev.

Harjumaad puudutab see üleriigiline probleem ehk kõige vähem – siin on põllumajandusega hõivatud kaks protsenti elanikkonnast. Samas on aga meil kõige enam kõige jõukamaid tarbijaid. Ja polegi praegu muud kui veel kord rõhutada: TULEB TARBIDA EESTIMAIST, AIDATA ESMAJOONES OMA TOOTJAT. Grammidest saavad peagi tonnid.

52% Eestist väljaveetavatest toiduainetööstuse saadustest moodustavad joogid. Ja nende sissevedu pole Venemaa keelanud. Kui olukord poleks nii tõsine, võiks meenutada üht Brežnevi aegset anekdooti – las rahvas joob, eks näis, mida nad peale hammustavad.
Aga see on sisseveo piirajate probleem. Meie peame lahendama omad probleemid. On selge, et kui Moskval lasta Ukrainas omatahtsi toimida, siis toimetavad nad varsti ka Baltimaades. Turg ida suunas on küll jälle vaba, aga kas me ise vabad oleme? Valik on meie.