„Halb“, „kesine“ ja „hea“ on kolm hinnangut, millega katab kogu Harjumaa. Seda siis, kui rääkida veekogude seisust – maakonna jõed, ojad, järved, rannikumeri. Halb on keskkonnaministeeriumi koostatud kaardil tähistatud oranžiga ning seda jagub eelkõige Tallinna lähedusse – näiteks on vesi halvas seisukorras Harku järves. Seda võib mõista, sest järv pole suur, kuid kasutajaid on palju.

Kollane värv tähistab kesist seisu, ja seda leiab üle Harjumaa. „Kesine“ ei tähista halba ega head, vaid olukorda, mis võiks olla parem. Seega asjade seisu ükskõik mis valdkonnas ükskõik mis ajahetkel. Ei kurda, kuid alati saab paremini. Üsna eestlaslik mõtteviis. Kesist asjade seisu leiab üle maakonna, nii on lood näiteks Pirita jões ja tallinlaste kõige olulisemas veekogus, Ülemiste järves.
Rohelisega, kui mõtlema hakata, ei seostu eriti kunagi midagi negatiivset. Ka veekogude seisu puhul on roheline pandud tähistama head ökoloogilist seisundit. Õnneks on selliseid veekogusid Harjumaal peaaegu sama palju kui kollasega tähistatuid. Heas seisus on näiteks Kahala järv, Harjumaa lääneosas asuvad jõed ning ka suur osa Vääna jõest (täpsemalt kuni Pääsküla jõeni).
Eks igaüks, kes veekogu lähedal elab, teab täpsemalt, mis seal toimub. Nüüd ongi kõigil neil võimalus oma tähelepanekud keskkonnaministeeriumile edastada, kus koostatakse veemajanduskavasid järgmiseks kuueks aastaks.

Kuid igaüks ei hooligi. Veekogude seisundi puhul arvestatakse ka kalavarude seisukorda, kas kalad pääsevad jõgedes liikuma; eraldi teema on inimese rajatud maakuivendussüsteemide seisukord, mis lühidalt öeldes on halb. Peale selle, et maaomanikud pahatihti ei huvitu nendest, teevad oma töö koprad. Tamm on tamm, vahet pole kas kopra või inimese rajatud, ning sealt vesi läbi ei lähe. See aga tähendab üleujutuste ohtu.

Veega on keerulised lood, sest inimene elab maismaal ning tema tunnetus vette ei ulatu. See, kuidas kõik seal levib ja muutub ning kui kiiresti, on märkimisväärselt erinev sellest, mis kuival maal toimub. Siis, kui vesi on reostunud või voolab see juba koduõuel või on rumala ehitustegevusega rikutud põhjavesi, on juba hilja. Vett saab majandada, kuid see käib pikkamööda ja ettevaatlikult.