Statistikaameti ajaveeb kirjutas sel nädalal Eesti regionaalarengu strateegiast ja tutvustas eelmise aasta lõpus valminud raamatut „Eesti piirkondlik areng 2015“. Nimelt lõppes 2015. aastal perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ajaveeb võttis vaatluse alla kolm näitajat – müügitulu puhasrentaablus, tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel ja põhivarainvesteeringud hõivatu kohta. Oluline on ära märkida, et võrdluses jagatakse Eesti kaheks – Harju- ja Tartumaa, koos mõlema piirkonna suurema linnaga ning ülejäänud maakonnad. Põhimõtteliselt peaks üks neist heitma pilgu linnalisele piirkonnale ning teine maalisele regioonile Eestis.

Müügitulu puhasrentaabluse võrdluses tuleb välja, et võrreldes 2005. aasta näitajat 2013. aasta omaga, siis Harju- ja Tartumaa näitaja langes, samal ajal teistes maakondades oli märgata kerget kasvu. Müügitulu puhasrentaablus näitab, mitu senti kasumit saadi igalt müügitulu eurolt. Siiski oli Harju- ja Tartumaal hõivatu kohta loodud kasum ning müügitulu kõrgem kui teistes maakondades. Näiteks on ka tööviljakus Harju- ja Tartumaal püsinud aastatel 2005–2013 oluliselt kõrgemana kui ülejäänud maakondades. Samas on teised maakonnad seda vahet Harju- ja Tartumaaga vähendanud.

Selle strateegia üldisem eesmärk ongi kindlustada Eestis tasakaalustatud areng. Oluline on, et kõik piirkonnad üle Eesti oleksid atraktiivsed nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Iga piirkond Eestis peaks toetama oma arengut tulenevalt eripärast ja tugevustest. Sellega panustame terviklikult Eesti konkurentsivõime kasvu. Sedasi tagame olukorra, kus inimestele on kättesaadavad head töökohad, teenused, võimalused eneseteostuseks ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Strateegias tõdeti, et tasakaalustatud arengu üheks võtmeks on ka elanike püsimine maapiirkondades, selle asemel et koonduda pealinna ümber. Näiteks on Harju maakonna rahvastiku osatähtsus Eesti kogurahvastikus on suurenenud olukorras, kus 31-st aastatel 2005 kuni 2015 rahvaarvu kasvatanud Eesti omavalitsusüksusest 13 asub Harju maakonnas, mis tähendab, et rahvastik on sel ajavahemikul kasvanud enam kui pooltes Harju maakonna 23 omavalitsusüksusest. Raamatust leiab põnevat lugemist ja kõike sealset informatsiooni on keeruline isegi kokku võtta. Ühte peame siiski tõdema, et Harjumaal on suur mõju kogu Eesti arengule ja töötame selle nimel, et see ka tulevikus jätkuks.