Järgmisel nädalal on 86. sünniaastapäev taastatud Eesti esimesel presidendil Lennart Meril. Üheksa riigipea aasta jooksul pidas ta sadu kõnesid. Neist ühes oli ka mõte, et Eesti ei vaja siin pudelisse pandud coca-colat, putkades müüdavat hamburgerit ning muud masstoodangut. Me vajame enda teadlasi, kirjanikke, muusikuid, Andrest ja Pearut, Arnot ning Tootsi. Lennart Meri algatas ka Eesti Nokia otsimise.

Sellest ideest võiks arendada edasi mõtet, et vajame ikka kodus või vähemalt koduvallas valmistatud toitu. Sellest on viimastel aastatel haaranud kinni paljud väikesed tegijad. Pruulikojad töötavad Keilas, Sauel, Raasikul ning mujalgi. Need pakuvad nii õlut kui kalja. Kondiitrid, küpsetajad ning teised väiketootjad püüavad samuti jalgu alla saada.

Toreda jäätisetootmisega on värskelt alustanud Aruküla perekond Asuja. Pereema tunnistas, et esialgu valmistati jäätist perele ning lähimatele sõpradele. Aga korraga sai seda palju. Seejärel hakati Mokapai maiust veebruaris ka müüma. Maitsed on seinast-seina, ulatudes soola-karamelli jäätisest lausa portveinini. Viimane pole muidugi mõeldud lastele.

Ühelt poolt on taoline kodune söök loomulikult väga tervitatav. Sellise maitsega jäätiseid suured tootjad ning kaupluseketid kahjuks ei paku. Lisandub ka otsene suhtlemine pereema või -isaga. Piltlikult öeldes saab maiust osta otse masinast tulnuna n-ö ahjusoojalt.
A
ga väikestele tegijatele jääb kahjuks vaid võimalus nišitoodeteks. Tõenäoliselt kohtame harva või üldse mitte nende toitu suurte kauplusekettide riiulitel-lettidel. Sellest on loomulikult väga kahju.
Põhja-Harju Koostöökogu aga üllitas värskelt kolme valla ehk Viimsi, Rae ning Jõelähtme turismikaardi “Samm Tallinnast”. Sellega on nüüdsest korraliku teabega kaetud ala, mis jääb mõttelisse rombi: Prangli, Naissaar, Haapse ning Aruvalla. Ja siingi tuleb taas otsida väikest ja toredat. Ilmselt paljud maakonna ning kaugemadki elanikud pole külastanud Rootsi-Kallavere küla. Sellest oleks justkui elustunud 1988. aasta laul “Peatage Lasnamäe”. Vaid mõnikümmend meetrit vanast külatänavast ning -majadest eemal seisavad viie- ja üheksakorruselised paneelelamud. Tõeliselt huvitav paik, mida peab ise nägema.