Sel nädalal toimunud Harjumaa ettevõtluspäeval visati õhtu palju häid ja õpetlikke ideid. Nende hulgas kõlas ka üleskutse ettevõtjatele, et nad oleksid julgemad ega viskaks esimeste raskuste tekkides püssi võssa ning jätkaks oma hea idee elluviimist. Öeldakse, et maailm kuulub julgetele, neile, kes liiguvad kindlalt oma eesmärkide poole. On selge, et ühe elujõulise riigi ja tugeva majanduse arenguveduriks on ettevõtlus. Sellised ettevõtluspäevad on kohad, kus õppida üksteiselt, vahetada kogemusi ning genereerida uusi ideid. Just nii saabki alguse ettevõtlus ja sünnivad uued edulood.
Ettevõtlusest rääkides seatakse tihti eeskujuks suurfirmasid ja korporatsioone ning tagaplaanile kipuvad jääma meie tegelikud majanduse mootorid – väikesed- ja keskmised ettevõtted (VKE). Ainuüksi Euroopa majanduses moodustavad 99% väikesed- ja keskmised ettevõtted. Need annavad 67% Euroopa tööhõivest ning 58% Euroopa Liidu SKPst. Eestis on VKE osakaal üldisest tööhõivest veelgi kõrgem, ligikaudu 80 protsenti.
Statistikaameti andmetel olid 2013. aastal Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,8% VKEd ehk ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat. Enamik ettevõtteid (89%) oli seejuures vähem kui kümne töötajaga ehk mikroettevõtted. Seega moodustavad just väikeettevõtjad Eesti majanduse selgroo.
Sellisest perspektiivist vaadatuna on tugeva riigi ja majanduse võtmeküsimuseks, kui hästi me suudame kaasa aidata oma väikeettevõtlusele. Euroopa Liidu Lissaboni strateegia alusel soovitakse väikeettevõtteid tugevdada ning anda neile läbi paremate rahastus- ja arendustoetuste tugevamaid väljavaateid.
Tihti räägime Eestis tööpuudusest, aga samal ajal jääb rohkem varju töökäte puudus. Ettevõtte laienemisel on tihti murekohaks, kuidas leida endale kvalifitseeritud tööjõudu?
On tõsi, et viimastel aastatel on tööpuudus meil tasapisi langenud. Selle aasta teises kvartalis oli töötuse määr Eestis 6,5% ning tööhõive määr 65,1%. Võrreldes varasema aastaga vähenes töötute arv hinnanguliselt 3000 võrra. Siiski oleme jõudnud selleni, et mõningates valdkondades abikäsi napib. Näiteks aastaks 2020 vajab Eesti IT ligikaudu 10 000 IT-spetsialisti. Ülikoolist tulevad spetsialistid suudavad rahuldada vaid kolmandiku ettevõtete vajadusest. See on probleem, mille lahendamise nimel peame me tõsiselt pead murdma.
Ettevõtlikkusest peab saama mõtteviis, mida arendatakse lasteaias, ja ideede rakendamiseks vajalikud oskused võiks saada koolis. Me peame hoolitsema meie ettevõtluse jätkusuutlikkuse ja ettevõtjate uue põlvkonna ettevalmistamise eest.
Teame ju, et unistada tuleb suurelt! Soovin kõigile ettevõtlusega alustajatele julgust! Ja järjepidevust, et mõte teoks teha.