Kui palju me mõtleme meid ümbritsevale loodusele ja elukeskkonnale? Kas meil on mahti igapäeva elu juures mõelda, millise maailma jätame maha järeltulevatele põlvedele? Kui pigem ei, siis tuleb tõdeda, et me ei hooli. Vähemalt mitte piisavalt. Kuid tulevikku loob igaüks ja iga päev siin planeedil. Oma lapsi ja lapselapsi armastame väga ja soovime neile vaid head terveks eluks. Paraku terve elu ei pruugi olla enam nii terve juba lähitulevikus – mõnekümne aasta pärast.
Sel nädalal võisime meedia vahendusel tutvuda Eesti maaülikooli eestvedamisel tänavu tehtud kliimamuutuste mõjuanalüüsi BioClimi kokkuvõtetega. Analüüsist selgus, et keskmise õhutemperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine ja äärmuslike ilmaolude tihenemine on kolm märkimisväärsemat aspekti, mille kliimamuutused Eesti elusloodusele ja sellest sõltuvatele majandusharudele kaasa toovad. Lisaks võib tulevikus põllumehi murelikumaks teha võõrliikide, kes kahjustavad saagikust, üha kasvav levik meie piirkonnas,.
Hea meel on selle üle, et Eestis oleme hakanud nägema neid võimalusi, kuidas edaspidi saame arendada elukeskkonda nii, et meist jääks maha võimalikult väike ökoloogiline jalajälg ja elu oleks turvaline ja hea ka meie lastel ja lastelastel. Kui vaadata maailma tervikuna, on Eesti kliima on suurepärane ja millegipärast muretseda ei tule, sest meid ei ohusta otseselt ükski äärmuslik loodusnähtus. Siiski vajab meie planeet hoolt ja me kõik peaksime oma panuse selle säilimisse andma. Me näeme üleujutusi Euroopas, põuda Californias ja need on vaid mõned üksikud näited üle maailma. Kliimamuutuste tõttu muutub veel selle sajandi jooksul palju asustatud alasid elamiskõlbmatuks ja inimesed on sunnitud oma kodukohast lahkuma.
Tõsi on see, et oma igapäevast elu saame läbi väikeste muudatuste muuta palju keskkonnasõbralikumaks. Laiemalt rääkides, on planeeringud see valdkond, kust algab elukeskkonna loomine ja kujundamine. Selle kõige juures on suurim töö kommunikatsioon, et muuta inimeste mõttelaadi ja suunata fookust. Elektrit ja vett saab iga inimene säästa, auto asemel valida kasvõi aegajalt nt jalutuskäigu. Alustagem sellest!