Kui jood – joo mõõdukalt, kui kõigud – kõigu mõõdukalt! Just nii peaks käituma äsja jõustunud korrakaitseseaduse tegijate kohaselt normaalne „õhtumaa tsivilisatsiooni“ nautiv eestimaalane.
Kui seitse aastat tagasi, pärast 2007. a aprillirahutusi, tegin Harju maavanemana ettepaneku kehtestada alkoholimüügile rangemad piirangud, teatasid mõned ministrid koos alkoholitootjatega, et tegelda tuleks hoopis ennetustööga alkoholi liigtarbimise vähendamiseks. Juba tollal, seitse aastat tagasi, levis seaduseelnõu koostajate seas alkoholitootjate rõõmuks arusaam, et mõõdukas alkoholitarbimine on tsiviliseeritud maailmas täiesti normaalne nähtus. Täna, seitse aastat hiljem, peame tunnistama, et oleme alkoholitarbimises kindlalt „viie parima“ hulgas või suisa esikohal. Tuleb välja, et mingit ennetustööd pole tehtud või pole see edu toonud. Ja kui ühe pahega ei suudeta võidelda, tuleb hoopis seadust nii muuta, et pahe ei olegi enam pahe!
Joomarluse propaganda
Juulikuu esimesest päevast jõustunud uus korrakaitseseadus lubab alkoholi hoopis vabamalt tarbida. Arvan, et tegemist pole siiski riigi ja alkoholitootjate sooviga panna kõik eestlased „tsiviliseeritud õhtumaa“ kombel väidetavalt mõõdukalt jooma, vaid Eesti riigi suutmatusega taltsutada joomareid, kes häirivad kaaskodanike rahu, toodavad igahommikust infot liiklusavariidest, tekitavad parandamatuid haavu meie perede ja noorte ellu.
Olukorras, kus toimub pidev konstaablite koondamine, on demagoogiline kinnitada ja nõuda, et politsei hakkaks nüüd ennetavalt tuvastama kodaniku narko-alkoholiseisundit ka välise vaatluse ja küsitlemise teel. Just nii kinnitab sotsiaalministri asjakohane määrus. Aga kust leida vajalikku politseinikku? Võib-olla Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus neid jätkub, aga väikelinnades-valdades, kus kahe-kolme valla peale leidub üks konstaabel, on raske uskuda, et mõõdukast joodikust häiritud kaaskodanik hakkaks tegelema üksiku konstaabli otsimisega vajaliku „ennetustöö“ korraldamiseks.
Mida siis teha? Ehk peaks väsinud Riigikogu nendele armsa kooseluseaduse (homoabielude seadus) raske menetlemise kõrval leidma aega ja oma poliitilise mõistusega jõudma arusaamani, et „õhtumaa tsivilisatsioon“ on küll eestlasele omane, kuid see ei käi kokku joomarluse propageerimisega – olgu või mõõdukalt.
Koos ennetustööga alustame aga hoopis lihtsamatest asjadega – keelame alkoholi igasuguse reklaami ja korraldame alkoholi müüki üksnes spetsialiseeritud kauplustes. Ehk jõuame siis järgmise seitsme aasta jooksul tulemuseni, mis on kohane elujõulisele Õhtumaa rahvale.
Bussid ja regionaalpoliitika
Ajalehes Loksa Elu on linna- ja vallaelanikule selgemalt kui varem tutvustatud avalike liinide bussiliikluse korraldamist alates 1. septembrist 2014. On hea meel, et koostöös Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja Harjumaa Liinidega suudame nii vajaliku bussitranspordi liikumise teha elanikele veidigi paremaks. Kahjuks on bussiliikluse põhivajadus elanike veol suunatud enamasti Tallinna poole, sest mida kaugemale pealinnast, seda vähem töökohti. Ja nii suunduvadki nii töökohad kui töötajad ikka Tallinna poole.
Kakskümmend aastat räägitakse ja räägitakse mingist regionaalpoliitikast, aga mida rohkem räägitakse, seda kiiremini elu maal ja väiksemates linnades välja sureb. Viimaseks näiteks PKC Haapsalu tehase sulgemine ja 350 inimese koondamine, mille tulemusena peaks Haapsalu linna tulubaas vähenema ca 7% võrra. Ja mitte 7% pole hirmutav, vaid olukord, kus sajad inimesed peavad hakkama tööd otsima kodust eemal. Ja nii nad liiguvad, kes omal jõul, kes riigi (maksumaksja) doteeritud transpordiga – kes ajutiselt, kes jäädavalt – ikka Tallinnale lähemale. Ja siis leitakse, et uut tootmist rajada pole võimalik, sest pole enam vajalikke töötajaid – kõik sõitsid Tallinna (või Soome-Rootsi). See on tänase Eesti regionaalpoliitika.
Ja pole see üllatuseks ei sõerditele ega samostitele, kelle parteid viimased 15 aastat pea lakkamatult võimu juures olnud. Ei olnud üllatuseks nüüd, ega nagu ka 4,5 aastat tagasi, kui seoses Loksa Laevatehase müügiga uus omanik koondas enam kui 600 töötajat, mis tõi kaasa ligi 40% üksikisiku tulumaksu languse Loksa linnas. Tollase peaministri seisukoht oli – saavad (kohalik omavalitsus) hakkama! Kindlasti saab ka Loksast neli korda suurem Haapsalu hakkama ja kindlasti lihtsamalt kui Loksa linn, sest „omad poisid“ ikkagi võimu juures.
Mõned ettepanekud
Aga nii ju ei peaks see kõik olema. Ehk tegeleks valitsus veidi ikka riigi regionaalarenguga. See peaks täna ka lihtsam olema, sest nüüd saab sellega tegelda omas valdkonnas iga minister, kuna tulutuid regionaalministrite ametikohti enam pole. Kardan, et tänane valitsus valimiseelses tuhinas nii tõsiste tegudeni siiski veel ei jõua – aga äkki järgmine!?
Taastaks siiski ettevõtjatele uuesti mõistliku tulumaksu, samas Tallinnast väljapoole arendatavat ettevõtlust toetaks maksuerisustega, sidudes selle ka ettevõtete võimekusega toota eksporttoodangut. Võimalusi on mitmeid – nii seotud me Euroopa Liiduga ka pole, et ise enam mõelda ei tohi.
Aga seni kuni 2015. a märtsis uus valitsus tõelist regionaalpoliitikat hakkab ellu viima – püüame natuke korraga bussitransporti paremaks korraldada, et Haapsalu ja Loksa inimene ikka Tallinna õigeks ajaks tööle jõuaks.