Koole, kus pole õpilasi, on Eestimaal juba üpris palju. Neist räägitakse, huvitaval kombel, praegu rohkem kui siis, kui seal veel lapsed õppisid ja ringi silkasid. Näiteks paar Tallinna kooli, mis pidevalt põlevad.
Ja on neid koole, kus vähem kui kümme õpilast käib. Neistki kirjutatakse, tavaliselt 1. septembri lehenumbrites. Küllap ka tänavu.
Kuid on ka vastupidiseid probleeme, ja nüüd me jõudsimegi otsaga Harjumaale. Viimsis asub Eesti suurim kool, kus õpilaste arv ulatub juba üle poolteise tuhande. See kool on nii suur, et haridus- ja teadusministeeriumil ei jäänud muud üle, kui leppida Viimsi vallaga kokku, et sinna rajatakse riigigümnaasium. Suur, üle viiesaja õpilasega. Nii jääb Viimsi kohalikku hiigelkooli rohkem ruumi põhikooli klassidele.
Harjumaal on veel omavalitsusi, kus laste arv teeb rõõmsal kombel muret – koolimajad kipuvad pikukeseks jääma. Ümber on olemasolevat koolimaja ehitanud Saue linn ning Kiili ja Rae vald, uue koolimaja ehitas Keila linn. Mõeldakse ja nokitsetakse mujalgi.
Esmaspäeval avati uus, kuueklassiline kool Harku vallas Murastes. See on selle poolest tähelepanu vääriv sündmus, et käiakse teed, mida riik eesotsast haridus- ja teadusministeeriumiga ette näitab: gümnaasiumid maakonnakeskustesse, põhikoolid võimalikult kodu lähedale. Ja Muraste piirkonnas on lapsi juba piisavalt palju, et sinna kool ehitada.
Üks asi veel, mis uue koolihoone märkimisväärseks muudab: seal ei hakka toimetama mitte ainult lapsed, vaid ka kohalik külaselts ning noortekeskus. Seega astutakse veel üks samm selle suunas, miks riik tahab kasvõi igasse külla (haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnad) alg- või põhikooli: see on koht, mis peale hariduse annab kohalikele võimaluse koos käia. Koolimaja kui kultuurikeskus. Kui pole koolimaja, laguneb kohalik elu laiali. See on üks põhjustest, miks näiteks Kernus võitlevad kohalikud selle eest, et kohalik kool säiliks. Kasvõi erakoolina. Aga maja koos haridusasutusega peab jääma. See on märk, et siin elavad inimesed. Et siin on kultuur ja haridus.
Aga Muraste on ikkagi pea et ainuke uus koolimaja, mis sel sügisel avatakse. Ja praegu elame tegelikkuses, kus uue koolimaja sündi peame pidama väikeseks imeks.