Eestlastena oleme väga uhked oma e-riigi maine üle. Teeme ju me paljud oma igapäevatoimingutest ära arvutis. Välismaalastega kohtudes avaldatakse tihti imestust, et meie maksudeklaratsiooni esitamine võtab aega kõigest mõned minutid ja oma hääled saame valimistel anda vaid mõne hiireklõpsuga.

Kuigi Eestis on e-lahenduste kasutamine tavapärane, pole IT-sektor mujal maailmas enamasti nii kiiresti arenenud. Tihti võime lugeda ka lehest, kuidas riikide esindajad üle maailma tulevad tutvuma meie e-teenustega. Kuidas nii väike riik nagu Eesti on saanud eeskujuks paljudele üle maailma? Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele on kindlasti kaasa aidanud ka Eesti väiksus, kuid seetõttu on riigile oluline ka võimalikult avatud majandus teiste riikidega.

Palju on meie maine kujundusele aidanud kindlasti kaasa küberkaitse valdkonna olulisuse tõus. See valdkond on musternäidiseks e-Eesti kesksest rollist Eesti rahvusvaheliste huvide edendamisel. Ka siin on Eesti hoidnud kõrget profiili alates 2007. aastast. Peale pronksiööd ning meie vastu suunatud küberrünnakuid otsustas Eesti hakata küberkaitseküsimusi rahvusvahelisse huviorbiiti tõstma. Igal korral, kui tõstatub küberjulgeoleku temaatika, vaadatakse küsiva pilguga ka meie poole. On ju meie algatusel loodud NATO küberkaitse oivakeskusest Tallinnas ning sellest on saanud põhiline rahvusvaheline sellealane mõttekoda.

Meie riik on esitanud selge visiooni rahvusvahelisest küberjulgeolekust 21. sajandil. Meil kõigil on taskus internetiga telefon, kodus kiire ühendusega arvuti ja paljud meie seadmetest kodus või tööl on mõnda pilve ühendatud. Rahvusvaheline koostöö ja infojagamine küberjulgeoleku teemadel muutub üha tähtsamaks.

Selleks, et oma e-riigi kuvandid veel enam kinnitada, on Eesti maailmas ka esimene riik, mis pakub välismaalastele digitaalset identiteeti. On väidetud, et see võib olla rahvusriikide lõppemise algus. E-residendi ID annab välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ning seda inimese enda asukohast sõltumata. Nii on näiteks väljast poolt Euroopa Liitu pärit inimesel võimalik asutada äriühing Eestis ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades ise näiteks Indias või Argentinas. Valdkonna atraktiivsust näitab ka noorte üha kasvav huvi IT valdkonna vastu kõrgkoolides.