Ohud varitsevad kõikjal ning lõpuni kaitstud pole meist keegi. Siiski saame me ise väga palju ära teha selleks, et muuta oma elu ja keskkonda ohutumaks, turvalisemaks ning paremaks paigaks kõigile.

Mööduv nädal on toonud meile kurbi uudiseid nii suurest tulekahjust Kose vallas, kus lao- ja tootmishoone hävimise tõttu jäid paljud inimesed töötuks, kui ka traagilisest liiklusõnnetusest Tallinnas Pärnamäe teel, kus hukkus kolm noort inimest, kes tulevikus oleksid võinud olla lapsevanemad ning tublid inimesed. Nende sündmuste valguses hakkame paratamatult mõtlema inimelu väärtusele ning sellele, kui üürikeseks see jääda võib ning kui palju saame ise selle muutmiseks teha.

Turvalisus ning ühtehoidmine on teemad, mille juures tuleks eestlaslik tagasihoidlikkus unustada ning ebaõigluse märkamisel tuleks tegutseda koheselt. Olgu selleks siis nähtav otsene vägivald, lastega seonduv ebaõiglus või ka abi kutsumine probleemide või hädaohtude märkamisel.

Nagu kõik muugi saab ohutus ning märkamine alguse kodust, kuid mulle tundub, et koolitamist tuleks alustada lapsevanematest endist! Lapsevanemad saavad väga palju ära teha selleks, et õpetada oma lapsi ohutult liiklema, märkama ohtusid ning aidata neid, kes on nõrgemad või vajavad abi. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis ei tee halba, kui seda ka iga natukese aja tagant teha, et meelestatust kinnistada. Sellest rääkimine tuletab ka täiskasvanutele endile meelde, kui oluline on tegelikult pöörata tähelepanu ohutusele, teiste aitamisele ning hoolimisele. Me ei tea kunagi, millal võime me ise olla selles olukorras, kus ainukeseks võimaluseks on teistele lootmine ning abi ootamine. Ehk on just ohutuse ja turvalisuse kordamine ja meeldetuletamine see, mis tuleb meile järgmine kord meelde, kui töölt koju kiirustame või kiiresti midagi tehtud tahame saada.

Sellest tulenevalt kutsun kõiki üles ebavõrdsust ja hädaohtu märkama ning aitama. Ei ole vahet, kas tegemist on lapse või täiskasvanud inimesega, eestlase või venelasega – me oleme ühte rahvas ühtsel maal. Meid ei ole palju ja seda enam peaksime üksteist hoidma, toetama ja kaitsma.

Reeglid ja seadused on kehtestatud põhjusega, millel on väga lihtne seletus – et meid kaitsta. Hoidke üksteist ja iseendid ning märgakem abivajajaid!