Sel nädalal meenutasid tuhanded küünlad üle Eesti märtsiküüditatute kurba saatust. See koletu kuritegu röövis üle 20 000 inimese oma kodudest ning saatis nad Siberisse orjatööle nälgima ja külmetama. Üle kolme tuhande nendest, kes 66 aastat tagasi ära viidi, ei näinud enam kunagi kodumaad. Nad surid võõral maal. Okupant ei halastanud ei naistele, ei lastele ega vanainimestele. On hirmus mõelda, et noorim punaterrori ohver oli 1949. aasta märtsiküüditamisel kõigest kolmepäevane, ta suri aasta hiljem.

Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud, seega õnnestus enamikul kõrvalehoidnutest repressioonidest pääseda.

Need ajad ei tohi korduda. Me peame oma südamesse kasvanud kodu- ja kodumaa-armastuse pärandama edasi ka praegustesse noortesse ja kandma seda põlvest-põlve, et olla kindlad, et need rängad sündmused enam kunagi ei korduks. Meie mälestused peavad noortel aitama leida kindla tee omariikluse ja riigikaitse tugevdamisele. Neil päevil küünalt süüdates hoiame elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all, ning seisame selle eest, et küüditamised ei korduks enam kunagi.

Täna me võime olla õnnelikud iseseisva Eesti üle. Igale riigile on oluline, et nende rahvas hoiaks ühte. Meie sümbolid sinimustvalge ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on omased meie riigile. Aga sümbolite kõrval on tähtis, et miski ühendaks meid ka läbi tunnete. Et miski meid sisemiselt puudutaks ja paneks meid tundma uhke eesti rahvana. Me oleme laulurahvas ja lauluga saime taas vabaks Eestiks. Me peame oskama teha koostööd ja võimaluse korral aitama ka abivajajaid. Tänane maailmapilt on palju muutunud võrreldes 25 aasta tagusega, kui me saavutasime iseseisvuse. Me oleme saavutanud selle, et kuulume maailma suurima kollektiivse kaitse põhimõttel rajatud iseseisvate riikide ühendusse. Jah, maailmapilt on küll muutunud ja nii mõneski meis tekitab ülemaailmne julgeoleku olukord ärevust. Kuid ühiste väärtuste nimel üheskoos tegutsemine on kindlasti üheks meie parimaks julgeoleku garantiiks. Ärme unustame juhtunut, aga vaatame siiski positiivse pilguga tulevikku.

Rahulikku sinist taevast meie kodude kohale!