Viimastel nädalatel ja kuudel on meieni jõudnud mitmeid uusi leide maailmaruumist. Enim on panustanud uutesse avastustesse ilmselt USA kosmoseagentuur NASA, kellel on korraga käimas mitu suurt projekti. Neist projektidest ühele, Pluuto uurimisele, sai eelmisel nädalal ka kaasa elada.
Nimelt möödus NASA mehitamata kosmosesond New Horizons kääbusplaneet Pluutost ning alustas erinevate proovide ja piltide võtmisega. Kosmosesond saadab praegu Maale alles esimesi kogutud infokilde ja erinevatel andmetel võib kogu materjali maale saatmine aega võtta 9-16 kuud. Lihtsalt vahemaa ja andmemaht on liialt suured. Missioonil on praeguse seisuga olemas rahastus veel kaheks aastaks ja selle ajaga peaks kogu info teadlasteni jõudma.
Lisaks Pluutost möödunud sondile on NASA kosmosesond nimega Juno juba vähem kui aasta kaugusel kohtumisest Jupiteri ja selle kuu Europaga. 2011. aasta augustis startinud Juno peaks gaasihiiu orbiidile sattuma järgmise aasta juuliks.
Väidetavalt on oodata sel nädalal NASA poolt veel olulisi uudiseid. Agentuur plaanib teha teatavaks uusi planeete otsiva Kepleri teleskoobi värsked avastused. Esimene selline eksoplaneet, kus võivad olla meie maale sarnased elutingimused, avastati 20 aastat tagasi. Teleskoop on seni kindlaks teinud üle 1000 planeedi ning hulgaliselt planeedikandidaate, kõik erinevas suuruses ja erineval kaugusel oma tähest. Nende hulgas on ka planeete, mis oleksid sobivad elutekkeks.
Kosmoseagentuurid ei tegele ainult meie planeedist kaugele jääva info töötlemisega. Näiteks avaldas NASA selle aasta mais viimase 13 aasta jooksul kogutud info põhjal tehtud kaardi, millel on näha Maad ümbritsev pilvkate.
Paljud valdkonnaga tegelevad inimesed peavad Eesti kosmoseajaloo alguseks aastat 1810, mil avati Tartu observatoorium. Sellega pandi alus kosmoseuurimise pikale traditsioonile. Taevakehade vaatlemises on meil ka maailmaklassi mehi. Üks siinseid kuulsamaid astrofüüsikuid Ernst Julius Öpik kirjutas end ajalukku sellega, et määras 1918. aastal esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse ja tõestas galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed. Kogu au sama asja lahendamise eest sai algselt küll Ameerika astronoom Edwin Hubble, kuid alles hiljem selgus, et Öpik oli Ameerika kolleegist siiski mõne aasta ees.
Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti teadlased osalenud aktiivselt ESA kosmoseteleskoobi Gaia arendamises. Meie esimene Eesti tudengisatelliidi programm saatis 2013. aastal teele ka oma sateliidi ESTCube-1. Ma usun, et lähemad aastad toovad veel hulgaliselt avastusi ja kindlasti saavad ka meie enda inimesed nende avastuste tegemisel abiks olla.