Tallinna ja Harjumaa piirkonnas toodetakse suurim osa Eesti SKPst. Teede ehitamise ja kasvava liikluskoormusega kohandamise suurem vajadus on ikka seal, kus liiguvad kaubad ja inimesed, ning kus kannatab liikumise ohutus kas liiga kitsaste, kurviliste või muul põhjusel liikluskoormusega mittearvestavate teede tõttu.
Samuti tuleb taristuehituses arvestada, et inimene eelistab hõredalt asustatud aladel kasutada mugavuse ja praktilisuse tõttu liikumiseks isiklikku sõiduautot, linnas aga vajab tähelepanu autoliikluse parema korraldamise kõrval aina kasvavas proportsioonis ühistranspordi võimaluste arendamine.
Kogu ringtee 2+2
Maanteede ehituse vaatest jätkub taristule uue kvaliteedi tekitamine Tallinna ringteel. Pikem eesmärk on ehitada Tallinna ringtee kogu ulatuses 2+2 maanteeks, mida etapiviisiliselt juba ka tehakse. Varasematel aastatel on ehitatud Luige sõlm ning Luige-Jüri lõik 2+2 maanteeks. Kinnitatud riikliku teehoiukava alusel läheb ehitus sama loogika alusel edasi Väo (Narva mnt) suunal ning ka Saku poole Pärnu maantee suunal. Kiiruse 110 km/h võimaldamine Tallinna ringteel tagab sujuvuse ja läbi uuendatud taristu ka ohutuse. Kaubavoogude suunamine ümber Tallinna on oluline nii pealinnas hea elukeskkonna kui ka Harjumaa inimeste kiirete liikumisvõimaluste tagamiseks.
Pikem eesmärk on ehitada Tallinna ringtee kogu ulatuses 2+2 maanteeks.
Tallinna-Tartu suunal jätkatakse samuti 2+2 maantee ehitusega. Kose-Mäo lõik tänasel kujul on tuntud kui suhteliselt kurviline lõik, mis muudab möödasõidud raskeks ning ohtlikuks. Tipptundidel on seal katkematu autovoog, mis liigub aeglasemalt lubatud piirkiirusest ka heade teeolude korral ning see muudab liiklejad närviliseks. Seetõttu kiputakse möödasõite tegema ka ebapiisava nähtavusega kohtades. Uus Kose-Mäo maanteelõik suurendab oluliselt liiklusohutust ning tagab ka kiirema ühenduse erinevate piirkondade vahel.
Paldiski maantee linna suunduval suunal planeerib Tallinn nii „pargi ja sõida“-võimalust kui eraldi ühissõidukiraja pikendamist.
Pärnu maanteel jätkatakse 2+1 tee ehitusega Kernuni, et pakkuda suhteliselt sirgel teel ohutuid möödumise võimalusi mõlemas sõidusuunas. Võrreldes 2+2 tee ehitusega on 2+1 sõiduraja lahenduse näol tegemist pigem põhjamaa tüüpi lähenemise katsetamisega Eesti tingimustes.
Sõit linna piirini
Tallinna linna piiril jätkatakse samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööprojektidega, et paremini liiklusvoogudega toime tulla, kuid linnapiirkonnas arvestatakse lisaks rohkem ka ühistranspordi kasutamise võimalustega. Näiteks ehitatakse välja eritasandiline Haabersti ristmik (2017-2018) ning paralleelselt rajatakse ka 2+2 tee Tabasalu suunal.
Paldiski maantee linna suunduval suunal planeerib Tallinn nii „pargi ja sõida“-võimalust kui eraldi ühissõidukiraja pikendamist eesmärgiga anda parem võimalus teha linnasisesed liikumised ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga.
Maantee ümberehitused toimuvad ka Pärnu maanteel linna piiril, kus pakutakse senisest mugavamat võimalust jätta auto rongipeatusse ja liikuda kesklinna edasi rongiga. Et sellised võimalused rohkem kasutust leiaks, tuleb transpordiliikide vahetamine teha reisijale kiireks ja mugavaks.
Kõik eelnimetatud maanteede projektid on kavandatud realiseeruma hilisemalt aastaks 2020, v.a Kose-Mäo, mille ehitus jätkub ka peale aastat 2020.
Tulevik toob muutused
Palju on räägitud ka sellest, kas Eestis on sobivat ehitusmaterjali piisavalt nii maanteeprojektidele kui Rail Balticu ehituseks. Rail Balticu projekt täpsustub pidevalt ning areneb. Täna on Rail Balticu projektimeeskonnal olemas esialgsed materjalide mahud, mis järjest valmiva eelprojekti raames täpsustuvad. Praegu on töös uuring, mille käigus vaadeldakse olemasolevate materjalide kvaliteedi piisavust. Tänane ülevaade just taristuehituseks vajalike maavarade ressurssidest ei ole piisavalt detailne, kuid täpsem varude kaardistamine mitte ainult mahtude, vaid ka kvaliteedi alusel aitaks maavarasid arukamalt ja säästlikumalt kasutada. Lisaks võetakse maavarade vajaduse osas arvesse ka kõiki teisi maanteede, raudteede, sadamate, lennujaamade suurimaid teadaolevaid projekte, mis Rail Balticu ehitusega samale ajale satuvad.
Tänane maailm on kiire ja pidevalt muutuv. Seda näitavad arengud jagamismajanduse juurdumises, suurem automatiseeritus kaupade (robotkullerid) ja inimeste (isesõitev auto) liikumisel, Rail Balticu projekti areng ja palju muud, mis toob kaasa muutusi taristus ning vaatab ümber tulevikuvajadused. Kuidas, millal ja kui tugevalt ja kiirelt hakkavad sellised trendid taristut ja selle vajadusi muutma, näitab tulevik ning selle lahti mõtestamiseks on vaja uue transpordi arengukava (2020+) koostamisel laiapõhjalist arutelu, lennukaid ideid ning lahtise peaga mõtlemist.