Kui Loksa linnapea ja Vihula vallavanem selle aasta oktoobri alguses kohtudes võtsid jutuks Vihula valla, Loksa linna ja Kuusalu valla (vähemalt endise Loksa valla piirides) võimaliku ühinemise Lahemaa vallaks, leiti kiiresti ühine arusaam. Kindlasti aitas seegi, et Vihula vallas oli sama teemat ka varem arutatud. Pärast Võsu koolijuhi Liis Reieri ja Loksa linnapea arvamusi kohalikes lehtedes võttis Lahemaa rahvuspargi territooriumil ühisvalla loomise üle mõtiskleda Facebookis ka Kuusalu vallavolinik Sulev Valdmaa. Oldi poolt ja vastu, aga kõlama jäi Valdmaa öeldu: Lahemaa valla tegemine on huvitav teema, mida edasi arendada.
Kas Lahemaa valla idee ka reaalsuseks muutub ja millal, sõltub sellest, kui parteivabalt kohalikud omavalitsusjuhid ja elanikud sellesse suhtuvad. Lahemaa inimestel on juba ühinemiskogemus olemas. Sama kogemus on ka endise Loksa valla inimestel, kuigi mitte parim kogemus. Loksa linna inimesed aga ei ole unustanud, kuidas head naabrid neid selle sajandi algusaastail tüssasid ja Kuusalu vallaisad 2008. aastal liitumisläbirääkimiste alustamisest kõrvale hoidsid.
Kunagisest ühinemisest
Lahemaal paiknevad omavalitsused astusid ühinemisteele 1990ndate lõpus. 1999. aastal „panid leivad ühte kappi“ Võsu ja Vihula vald. Samal ajal kerkis esmakordselt päevakorda ka Loksa linna ja Loksa valla ühinemise teema. Kahjuks seiskus ühiskomisjoni töö 2002 aprillis, kui tollane vallavanem Madis Praks hakkas tegelema Res Publica Loksa rakukese moodustamisega. Sama aasta oktoobris tuli Loksa vallas võimule Res Publica-Isamaaliidu koalitsioon ning ühinemisest enam ei räägitud. 2003 oktoobris pöördus Loksa vallavolikogu ühinemisettepanekuga hoopis oma erakonnakaaslaste juhitava Kuusalu vallavolikogu poole. Loksa linna sellest isegi ei informeeritud, kuigi 2004 juulis avalikustatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohaselt kuulusid ühinemispiirkonda Loksa linn ja Loksa vald.
Loksa vallavanem Madis Praks ja Kuusalu vallavanem Herko Sunts tegid aga regionaalministrile ettepaneku lülitada ühinemispiirkonda ka Kuusalu valla. Loksa linnavolikogu ja osa Loksa valla volinikke pidasid jätkuvalt esmatähtsaks, et ühineksid Loksa linn ja Loksa vald. Sellest anti teada ka regionaalminister Jaan Õunapuule, kes aga loksalaste pöördumisele ei reageerinud. Valitsus kinnitas ühinemispiirkonnaks Loksa linna, Loksa valla ja Kuusalu valla.
Seejärel teatasid Kuusalu ja Loksa valla juhid Sõnumitoojas, et Loksa linnaga nad ühineda ei kavatse. Sellest teada saades, pöördusid Loksa valla sajad elanikud ühise protestikirjaga regionaalministri poole, mitte viia antud olukorras Loksa valla ja Kuusalu valla ühinemiskava Vabariigi Valitsuse istungile. Mõlemas vallas korraldatud rahvaküsitlused olid kui absurditeater – Loksa valla 1550 hääleõiguslikust elanikust oli Kuusalu vallaga ühinemise poolt vaid 126, Kuusalu valla 3555 hääleõiguslikust elanikust poolt vaid 142 elanikku! Õrnahingelise regionaalministri jaoks oli see kõik nagu „hane selga vesi“ – sellised „vägevad tulemused“ avaldasid otsustajatele muljet ja juunis 2005 kinnitas Vabariigi Valitsus (mitte küll täielikus üksmeeles) Kuusalu ja Loksa valla ühinemise. Oktoobris 2005 toimunud kohalike valimiste järel tulid Kuusalu vallas taas võimule Res Publica ja Isamaaliidu poliitikute juhitud valimisliidud ning Loksa vald sai osaks ajaloos.
Palju jäi tegemata
Ka täna, kümme aastat pärast Loksa valla elanike tahte vastast liitmist Kuusalu vallaga, kommenteerib Madis Praks Sõnumitoojas, „et suures pildis on nüüdseks tehtud enamik sellest, mida me arvasime, et võiks ära teha…“ Mida siis konkreetselt tehti, seda teada ei saa. Küll aga võib kindel olla, et nagu tänagi, virvendas ka aastal 2005 vallavanemate Praksi ja Suntsi silme ees riigilt toetuseks saadav kolm miljonit krooni. Kuhu see raha kulutati? Küllap enamuses valla eelarveaukude lappimiseks, sest tollases ühinemislepingus lubatud vallakeskust Kuusalus ja paljut muudki pole tänase päevani.
Ei ole laabunud ka koostöö Loksa linnaga. Ilmekaks näiteks on, et esialgselt ühiselt kavandatud Loksa jäätmejaama rajas lõpuks Loksa linn, sest Kuusalu vallal sai arvatavasti raha otsa. Lugedes taaskord ühinemise eelseid, aegseid ja järgseid arvamusi, koorub välja tõde – Kuusalu valla rahakott läks tänu ühinemisele tõesti paksemaks. Aga raha ei jätku sellegipoolest ja laenukoormus on piiripeal.
Uus katse kohalikuks haldusreformiks tuli 2008. a. 15. septembril 2008 otsustas Loksa linnavolikogu teha Kuusalu vallavolikogule ettepaneku algatada Kuusalu valla ja Loksa linna baasil haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Linnavolikogu pakkus Kuusalu vallavolikogule haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks kaks varianti – kas moodustada kahe omavalitsuse baasil üks omavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks aastal 2009 või muuta Kuusalu valla ja Loksa linna piire, eesmärgiga moodustada Loksa linna ja tema mõjupiirkonna külade baasil Loksa vald. Volikogu otsuse edastas linnavalitsus seadusest tulenevalt Kuusalu vallavolikogule, siseministeeriumile ja Harju maavalitsusele.
Kuusalu vallavolikogu arutas Loksa linnavolikogu ettepanekut 29. oktoobril 2008. Nõustuti omavalitsuste ühinemise algatamisega ning volitati tollast Kuusalu vallavolikogu esimeest Tõnu Tamme pidama ühinemisega seotud läbirääkimisi. Õnnetuseks unustasid vallaisad, et nii nagu abiellu astumist nii ka omavalitsuste ühinemist alustatakse seadusega paika pandud toimingutega. Ei piisanud ainult Loksa linna ametlikust soovist… Parafraseerides vahvat sõdurit Švejki, teatan alandlikult, et Kuusalu vald pole ametlikult Loksa linnale teada andnud Kuusalu vallavolikogu, tänaseks juba seitse aastat küpsenud nõusolekust alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
Nüüdne Kuusalu huvi
Nagu märgib Sulev Valdmaa Facebookis, on tuuled teisest kandist puhuma hakanud ja Kuusalu juhid olla huvitatud Loksa linnaga ühinemisest – aga põhjuseks pole mitte armastus, vaid hoopis ühinemistoetusega kaasnevad 800 000 eurot!
Kuna Kuusalu tänased juhid kiirkorras valmistavad ette Kiiu mõisahoone renoveerimist vallamajaks ja selleks on otsustatud võtta miljon eurot laenu, siis…!!!
Ühinemistoetus kuluks ju marjaks ära?!
Kuusalu vallavolikogu liikmena toetan igati Kuusalu valla ühinemist Loksa linnaga, aga ka Vihula vallaga. Aga oleks tore, kui Kuusalu valla juhid lõpuks aru saaksid, et nii Loksa linna kui Vihula vallaga ühinemisel tuleb arvestada kõigi omavalitsuste elanike huvide ja ootustega. Tulevane vallamaja hoone on Loksa linnas olemas. Mahtusid sinna Loksa linna ja Loksa valla valitsused ja volikogud, mahub sinna lahedalt ka uue valla terve valitsus. Ja ametnike tööruumide kaasajastamiseks pole vaja miljoneid eurosid laenata ja kulutada, saab hakkama kordades väiksemate summadega. Ülejäävat raha saaks aga kasutada spordi-ja huviringide toetamiseks, koolide-lasteaedade korrastamiseks ja eakate abistamiseks.
Tulles aga alguse juurde tagasi, oleks tore, kui Lahemaa imekaunis nimi meid koos Vihula vallaga ühe mütsi alla liidaks, ühinemiste konarlikul teel saadud haavad parandaks ja varasematele ühinejatele taas lootust süstiks. Et sünniks looduskaunis, rikka ajalooga Lahemaa vald, kus saaks kõikide tema inimeste – meie ja meie laste elu olema lahe. Selle nimel tasub mõelda, tegutseda ja vaeva näha!