Vastab Sirkka Pintmann, MTÜ Eesti OTT asutajaliige

OTT on toiduvõrgustiku mudel. Nimi tuleb lausest: Otse Tootjalt Tabijale. OTTid luuakse ühe kindla ajaproovile vastupidanud mudeli järgi, et saavutada kiiresti toimima hakkamine. Nähtuse osad on ühe piirkonna tootjad ja tarbijad ja neid ühendab kindla intervalliga kaubakohtumine. Alustavat piirkonda aitavad juhtida vabatahtlikud koordinaatorid, kes üldjuhul on ise OTTi tootjad või tarbijad.

Harjumaal on neli OTTi – Kuusalus, Raasikul, Kosel, Kolgas –, toimides samamoodi nagu mujalgi Eestis. Kõige esimene Eestis oli Kuusalu OTT 2009. aasta septembris. See on saavutanud sellise taseme, et enam koordineerimistegevust polegi. Initsiatiiv on tootjate ja tarbijate käes, kes kaubakohtumisele kindlal ajal tulevad. Raasikul on koordineeritud OTT ettetellimissüsteemiga internetis. Kose OTT kohtub lausa kaks korda nädalas ja toimib sarnaselt Kuusalule. Kuid tootjate lisandmine on koordineeritud.

Eelmise aasta augustis startis Kolga OTT ja see on Eesti pesamuna. Vajab veel kõvasti koordineerimistegevust ja inimesed harjuvad Kolgas käima.

Ettetellimine on väga oluline, sest Eesti tingimustes mõjutab kaubanduse sujumist ilm. Kui tootjad on tulnud kohale, aga tarbijad ei viitsi vihma, tuule ja külmaga oma toidukraamile järele tulla, siis peagi ei tule enam ka tootjad. Parim viis on tellida oma järgmise nädala kaup kohe tootja käest kaubakohtumisel ette.

Rahval, nii tootjatel kui tarbijatel, tuleb OTTiga natuke aega kohaneda, et mõista selle mõtet. Esiteks, tarbijad, kes saavutavad oma kodukandi tootjate osas usalduse, mõistavad, et ostes kohalikku kraami, jääb raha Eestisse, oma valda või külasse. Kui tootjad loovad vastutasuks tasapisi tarnekindluse, siis luuaksegi üheskoos kohalikku toidujulgeolekut.