A.G.D. Õigusbüroo õigusteaduste magistri ja kogenud õiguspraktiku Dmitri Štšerbin’i sõnul teavad paljud korteriühistu juhid juba ammu, et korteriühistu liikmete võlgnevuste sissenõudmisega ei tasu viivitada. Kuid mida sisuliselt tähendab printsiip “ei tasu viivitada” ja kuidas toimida, et võlgnevuse sissenõudmine ei muutuks perspektiivituks ettevõtmiseks ega tekitaks korteriühistule endale kahju?

Näiteks võib tihtipeale osutada, et võlgnevus on osaliselt aegunud või faktiliselt perspektiivitu ehk selle taga ei ole reaalseid tasumist kohustavaid otsuseid. Toodud teema on aktuaalne eriti praegustes majandustingimustes. Selles artiklis arutleme, millisedabinõudtuleb tarvitusele võtta ja milliste asjaoludega peaks korteriühistu juhatus kindlasti arvestama.

Esimese sammuna tuleks kindlasti alustada suhtlemisest korteriomanikuga, et välja selgitada, miks on arve tasumata. Probleemid võivad olla erinevad: osutatavate teenustega mittenõustumine, majanduslikud raskused, juhatuse tegevusega rahulolematus jne. Iga vastuväite puhul tuleks võlgnikuga suhtlemisel valida õige strateegia.

Näiteks osutatavate teenustega mittenõustumisel tuleks välja selgitada, millised on võlgniku konkreetsed vastuväited ning seejärel kontrollida, kas korteriühistu nõuded on nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendatud.

Paraku selgub, et võlgnik ei ole pigem rahul majas toimuvaga üldises plaanis, kuid konkreetseid vastuväiteid mingi kuluartikli kohta tal ei ole.

Sellisel juhul tuleks võlgnikule viisakalt selgitada ja informeerida viidates konkreetsetele õigusnormidele, millised on võlgniku kohustused korteriühistu kui teenuse vahendaja ees.

Veidi teine lähenemine peaks olema majanduslikesse raskustesse sattunud võlgnike puhul, kuna antud juhul on ilmselge, et õiguste ja kohustuste ette lugemine või korduvate hoiatuste tegemine ei aita kaasa tekkinud olukorra lahendamisele.

Sellistel juhtumitel oleks eelistatav võla ajatamise graafikute sõlmimine ja viiviste arvestamise peatamine. Võimalusel tuleks kaasata probleemi lahendamisse majanduslikes raskustes oleva võlgniku perekonnaliikmeid, kes on võimelised ja soovivad võlgnikku tekkinud olukorras rahaliselt toetada.

Erijuhtumiks on alati sellised võlgnikud, kellel on isiklik sallimatus korteriühistu juhtkonna suhtes ja kes juhindub põhimõttelisest reeglist mitte nõustuda mistahes juhatuse või korteriühistu üldkoosoleku otsusega, kuna otsus ei ühti võlgniku isikliku arvamuse ja soovidega.

Sellistel juhtumitel tuleb kasutada erinevaid meetmeid kombineeritult, mh kaaluda ka võlgniku korteriomandi sundvõõrandamise nõude esitamist.

Juhul kui kõik asjaolud ja alused on pooltele selged, hoiatused on tehtud, kuid läbirääkimised ei anna tulemust, tuleb korteriühistul pöörduda nõudega kohtusse.

Seda on võimalik teha kahel viisil: maksekäsu kiirmenetluses ja tavalises hagita menetluses.

Maksekäsu kiirmenetlus on menetlusvorm, mis võimaldab korteriühistul tavalisest menetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse (mh kohtuistungita) ja väiksemate kulutustega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot.

Tavalises hagita menetluses esitatakse võla väljanõudmiseks avaldus. Viimasel juhul saab kohus ise tõendeid koguda mh korraldab istungit. Soovitus oleks siiski lähtuda enne uue korteriühistu ja korteriomandiseadus jõustumist kehtinud reeglitest hagiavalduste esitamise kohta – valmistada ette nõuet kinnitavad tõendid ning esitada õiguslikult põhjendatud nõuded – nii on korteriühistu õiguslik ja faktiline positsioon kindlam.

Korteriühistu kasuks langetatud lahendi kättesaamisel tasuks jätkata samas vaimus ja tegutseda aktiivselt ka edasi, esitades viivitamatult lahendi jõustumise järel avaldus täiturile täitemenetluse algatamiseks.

Millist teed valida kohtulahendi saamiseks jääb alati juhatuse otsustada, küll aga võime olla teile abiks õige ja säästlikuma valiku tegemisel arvestades kujunenud olukorra eripära.