Tavapäraselt loetakse siinmail suve ja sügise piiri mitte kalendri, vaid kooli alguse järgi ja traditsiooniline Harjumaa haridusjuhtide infopäev on kindlaks märgiks, et kool juba õlitab suvel kinni seisnud uksi. Sellel nädalal kohtusid Harjumaa haridusasutuste juhid Vääna Mõisakoolis toimunud infopäeval, kus heitsime üheskoos pilgu algava õppeaasta väljakutsetele.
Eesti haridussüsteem seisab täna üsna tugevatel jalgadel. Samas me otsime lakkamatult uusi ideid ja võimalusi, et ajaga kaasas käia ja olla kursis meie laste virtuaalmaailmaga. Juba praegu tajun ja näen, et meie 4-5-aastased lapsed oskavad arvutitega paremini toime tulla kui ma ise! Seepärast tahangi rõhutada meie tänapäeva laste erilisust. Marile pole looduse poolt kaasa antud niivõrd matemaatilist mõtlemist, kuid on ääretult tugev humanitaarainetes. Vahel on asjad ka vastupidi. See näitabki kahe erineva lapse erilisust. Käib see laps siis lasteaias, põhikoolis või gümnaasiumis. Seda erilisust peab nägema ja tajuma, kiitma seda, mis kiitmist väärib, ning toetada seda poolt, kus tekib vajakajäämine. Tahan, et meie lapsed… õpilased oleksid lisaks õppimisprotsessile ka õnnelikud ja et koolitee oleks neile rõõmutee! Et nad tunneksid ennast väärtuslikena.
Olgu see laps suur või väike, turvatunnet vajavad nad kõik. Meie, haridustöötajad koolides ja lapsevanemad kodudes, oleme iga isiksuse kujunemisel osalised. Kas ja kuidas oskame anda noortele edasi oskusi elus hakkama saamiseks, nende unistuste täitumiseks. Seetõttu on tugivõrgustiku roll koolis ülioluline: eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog. Igal lapsel on vaja kedagi, kelle juurde tal on võimalus minna oma murest rääkima. Meie ise peame suutma märgata neid lapsi, kes vajavad järeleaitamist või lisaabi õppimisel. Aga abivajajate kõrval on ka palju andekad noori, kes vajavad oma potentsiaali kasutamiseks üksnes kerget tõuget õiges suunas. On oluline, et see anne ei läheks raisku, vaid saaks rakendatud. Lapsed on erinevad, kuid iga laps on tähtis. Nad kõik vajavad ja väärivad parimat – parimat lasteaeda, parimat kooli!
Olulisel kohal kodus ja koolis on tolerantse ning salliva õhkkonna loomine. Sallivus on inimese ja ühiskonna toimimise üks alustalasid. On väga tähtis, et sallivus koolikeskkonnas kasvaks ning kiusamist märgatakse. Ka sellised sõnad nagu prillipapa, paksmagu jms on õpilast alavääristav. Kas õpetaja märkab seda? Jah, õpilaste väärtuste kujundamine kaasõpilaste suhtes ei ole ainuüksi ühe aineõpetaja ülesanne, vaid seda näidatakse igas koolitunnis ja ka väljaspool tunde. Oma igapäevase käitumise ning hoiakutega mõjutavad õpetajad tugevalt õpilaste väärtushinnanguid.
Soovin harjumaalastele indu ja palju edu uuel kooliaastal!